KIRIKUHOONE

7. klass > Ajalugu > Keskaeg

Mõisted:

portaal – ehitise sissekäik

fassaad – hoone arhidektuuriliselt rõhutatud esikülg

romaani stiil – kunstistiil Euroopas 10-.12.sajandil, iseloomulikud tunnused horisontaalkaar ja ümarkaar

gooti stiil – kunstistiil Euroopas 12.-16.sajandil, iseloomulik vertikaaljoon ja teravkaar

Varakeskajal olid väikesed puukirikud. 11.-14. sajandil hakati rajama kividest katedraale, kirikuid ja kloostreid. Kirikuhoone rajati ida-lääne suunas, nii et altar jäi itta. Katoliku ajal oli altar ehitatud massiivse kinnise kirstuna, mida kattis  suur kiviplaat e. mensa. Altaris asusid pühad reliikviad. Tänapäeva altarid on enamasti valmistatud puust või kivist eelistatuna lauakujulisena. Altar on ümberringi kaetud kirikuaastale vastavat värvi kattega ja pealt valge linaga. Kirik oli koht jumalateenistuste läbiviimiseks ja palveks aga ka kihelkonna keskus, kus probleeme arutati, palveränduritele öömajaks ja sõja ajal varjupaigaks. Kirikute ehituses oli kaks suuremat perioodi: romaani ja gooti stiili perioodid.

Romaani kiriku põhiplaan: 1,2,3-lääneportaalid, 5,7- põhja- ja lõunatransept, 6-nelitis, 8-koor, mille all asus kelder- krüpt, 9-kooriümbriskaanik e. ambulatoorium, 10 – kabelid, mis moodustavad kabelitepärja.

Kirikuhooned

Kirikul oli rohkesti torne, paksud kivimüürid ja väikesed aknad, puitlae asemel hakati ehitama võlve, välisilmesse tekkis ring kui veereva aja ja igaviku võrdkuju. Seinadel fraskod e seinamaalid, siidkangad. Skulptuurid vaid fassaadidel ja portaalidel.

 

Romaani ja Gooti võdlus:

youtube_video

Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. On avaldatud arvamust, et gootika põhialuseks võetud teravkaarmotiiv võeti 12. sajandil Püha Haua vabastamiseks korraldatud ristisõdade käigus üle Lähis–Idast – samas ei ole see kindel.  Roidvõlvid ja tugikaarte süsteemid tegid kirikud õhulisemaks, mis tõusid kergete ja saledatornilistena taeva poole. Kiriku põhiplaanis muutusi ei olnud, tulid teravkaar ja vertikaaljoon, tüüpilisteks said kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Fassaadil 2 torni, väiksemad tornid nelitisel ja põikhoone fassaadidel. Gooti stiili seinu läbistavad kõrged vitraažaknad, millele kujutati pühakuid ja piiblilugusid.

Kirikuhooned1

Notre Dame katedraal

Vitraažikunst tipnes roosakendega, mis sümboliseerisid igavikku ja Jumalariigi saladusi. Vitraaže läbiv valgus lõi kirikusse muinasjutulise keskkonna.

kirikuhooned2

Kirikuhooned3

Saksamaal, Skandinaavias  ja Itaalias olid levinud kodakirikud freskodega. Eriline roll skulptuuridel, millega kaunistati nii fassaadi kui kirikusisemust, pühakud olid saledad volditud rüüdes. Hakati valmistama värvitud skulptuuridega puualtareid.