KIVIMID

7. klass > Geograafia > 1. poolaasta > 7. klass > Geograafia > 2. poolaasta

Kivimeid uurides saame teada, kuidas nad on tekkinud. Mikroskoobiga uurides näeme kristalle, need on kristalsed kivimid ehk tardkivimid. Kuumade kivimite jahtumisel on tekkinud tardkivimid, nt graniit.

maakoor_kiviring_937_834 (800x699)

Vulkaanipursete tagajärjel kiiresti voolavast laavast tekkinud kivimid on purskekivimid, nt basalt.

4-2-15-1

Tekkinud kivimid võivad ümber paikneda ja sattuda suure rõhu alla, siis tekivad moondekivimid nt marmor, gneiss, kvartsiit.

kiviring1

Tardkivim laguneb päikese, vee, temperatuurimuutuste ja õhu käes väikesteks osadeks moodustades  setteid. Kõige jämedamad osad on rahnud, kõige peenemad liiv ja savi.

Mereveest ladestunud soolad ja ka turbakihid on setted.

Pika aja jooksul ja kõrge rõhu tõttu moodustuvad settekivimid. Liivakivi, savikilt ja lubjakivi on settekivimid. Lubjakivis on palja silmaga näha kunagi elanud taimede ja loomade jäänuseid ehk fossiile.

Fotosid fossiilidest: www.gi.ee

Liivakivi saame näha paljanditena jõeorgudes Ahja, Piusa ja Võhandu jõe ääres.

1

Lubjakivipaljandid asuvad Põhja-Eestis, kõige kõrgemad on 50 m Ontikal.

57-ontika_

Kivimeid, mis asuvad lauskmaal kihtidena kasutatakse kütusena, (kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, nafta ja maagaas).

Settekivimid liiva ja kruusa kasutatakse majade ja teede ehitamisel. Tardkivimitest nagu graniit, tehakse majade vundamente, treppe, hauakivisid, ausambaid. Marmorit kasutatakse põrandate ja seinte katmiseks.

image_large

Savist saame katusekive, liivast klaasi ja betooni.

Kivimid ei ole midagi igavesti püsivat, need alluvad: kulutusele, settimisele ja sulamisele, mis kõik kokku moodustab kivimiringe.

metamorf2