AJAVÖÖNDID

Maakera teeb täispöörde 24 tunniga, kord on üks poolkera päikese poole suunatud, seal on siis päev, teisel poolkeral aga samal ajal öö. Päikese järgi määratud aeg on...

ARVUTIKAARDID

Tänapäeval on olemas väga erinevaid arvutis asuvaid maakaarte ja muid kaardirakendusi, mida saab kasutada selleks eraldi väljatöötatud programme kasutades. Näiteks: ...

ASUKOHA MÄÄRAMINE, KOORDINAADID

Oma asukohta saab määrata kõige kergemini aadressi järgi, kuna Eesti territoorium on jaotatud maakondadeks, valdadeks ja linnadeks ning küladeks. Suuremast üksusest ...

INIMESTE ELU OHTLIKES PIIRKONDADES

Jaapanis on kolme laama kokkupuutealadel maavärinad väga sagedased. Seetõttu on seal palju tähelepanu pööratud elanike turvalisuse tagamisele. Seismograafid mõõdavad...

KAARTIDE MITMEKESISUS

Kaart on maapinna vähendatud kujutis, kus kasutatakse kokkuleppelisi märke ja värve ning mõõtkava. Kaart võib sisaldada palju erinevat infot ning olla kasutatud ka m...

KIVIMID

Kivimeid uurides saame teada, kuidas nad on tekkinud. Mikroskoobiga uurides näeme kristalle, need on kristalsed kivimid ehk tardkivimid. Kuumade kivimite jahtumisel ...

LAAMAD JA NENDE LIIKUMINE

Saksa teadlane Alfred Wegener  oletas, et maakoor on lõhenenud plaatideks ja liikunud maakera ajaloo jooksul pidevalt. Eriti hästi märgatav on maakaartidel Aafrika j...

LINNAD JA LINNASTUMINE

Esimesed linnad tekkisid juba 7000 aastat tagasi Mesopotaamias. Need asusid jõgede  Eufrati ja Tigrise ääres, praeguse Iraagi territooriumil. Sumerite linnade paikne...

MAA KUJU JA SUURUS

Kauges minevikus, tuhandeid aastaid tagasi, kujutati maakera  müütides ja rahvajuttudes lapikuna, kas elevantidele või vaaladele toetuva kettana (Egiptus ja Aasia). ...

MAA PINNAMOOD MUUTUB

Pinnavormid kujunevad maa sisejõudude mõjul, kuid muutuvad ja kaovad ka välisjõudude tegevuse tõttu. Vee tegevus: Maa sisemuses olev soojus paneb liikuma laamad, nee...

MAA SISEEHITUS

Maakera ligikaudne läbimõõt oli teada juba vanadele kreeklastele, kuid teadmised siseehitusest on ainult veidi rohkem kui 100 aastat vanad. Praeguseks on puuritud ma...

Maailma kõrgem mägi Mount Everest

Maailma kõrgem mäetipp Mount Everest Džomolungma (ka: Mount Everest; nimekuju Everest ei ole soovitatav) on kõige kõrgemal merepinnast asuva tipuga mägi maailmas, as...

MAAILMA RAHVASTIK

Maailmas elab praegu peaaegu 7 miljardit inimest. Andmete kogumiseks korraldatakse teatud ajavahemike järel rahvaloendusi. www.census.gov nn maailma kell näitab rahv...

MAAILMAMERE PÕHJARELJEEF

Kuni 20.sajandini arvati, et ookeanipõhi on ühtlaselt tasane. Seoses merepõhja kaablite paigaldamisega, et telefonisidet pidada, avastati, et merepõhi on künklik. Uu...

MAAVÄRINAD

Laamade liikumisel tekivad kivimites suured pinged, siis kui maakoort surutakse kokku või venitatakse välja. Kivimite väga kiire liikumine maakoores põhjustab lõhede...

MÄESTIKUD JA MÄGISMAAD

Pikaks reaks koondunud mäed moodustavad mäeaheliku, paralleelselt paiknevad mäed moodustavad jällegi mäestiku, kus ahelikke eraldavad samas suunas paiknevad orud. Ma...

MIS ON GEOGRAAFIA?

Kui vaadata maakera kaugemalt, gloobusena, siis saame meid ümbritseva jagada tehis- ja looduskeskkonnaks. Looduskeskkonna saame jaotada eluta ja elusaks. Geograafia ...

MÕÕTKAVA, VAHEMAADE MÕÕTMINE

Kaartidel kasutatakse erinevaid mõõtkavasid, lihtsaim on joonmõõtkava, kus on selgelt näha mitu kilomeetrit looduses vastab ühele sentimeetrile kaardil. Vaata: Joonm...

PINNAMOOD KAARDIL

Tasapinnalisele kaardile pinnavormide kandmiseks on kasutusel samakõrgusjooned. Ühesuguse kõrgusega maapinnapunkte ühendatakse horisontaalidega. Nt rannajoon on hori...

PINNAVORMID JA PINNAMOOD

Maakera pind pole tasane, mäed ja orud vahelduvad, on tasandikke ja väga sügavaid nõgusid ookeanide põhjas. Kogu maakoore pinda nimetatakse reljeefiks ehk pinnamoeks...

RAHVASTIKU MUUTUMINE

Rahvaarv muutub pidevalt sündide ja surmade ning rände tõttu. Kui sünnib rohkem kui sureb, siis on iive positiivne. Vastupidisel juhul on iive negatiivne. Eestis on ...

RAHVASTIKU PAIKNEMINE

Rahvastik paikneb maakeral ebaühtlaselt, 90% asub põhja-poolkeral. Kogu maakera maismaapinna suhtes on keskmine tihedus 47 inimest ruutkilomeetril (km2). Inimene on ...

RIIGID MAAILMA KAARDIL

Maailmas on kokku ligi 200 riiki, neist 192 kuuluvad ÜRO ehk Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni. ÜRO lipp: Riik on kindla territooriumi, püsirahvastiku ja juhtimiseg...

SUUNAD LOODUSES JA KAARDIL

Looduse suuna määramiseks on abiks silmatorkavad objektid ehk orientiirid. Nt mõni suur puu või kivi.  Kaardi kasutamisel ja koostamisel on kokku lepitud, et ülaserv...

TASANDIKUD

Maismaal on mägiste alade kõrval ka palju tasaseid alasid, mida nimetatakse tasandikeks. Tasandikke omakorda saab kõrguse järgi jaotada: kui kõrgus merepinnast on al...

VULKAANID

Vahemeres asuva saare nimi on Vulcano, seal tegutsev vulkaan  on andnud nimetuse kõigile koonusekujulistele tulemägedele. Meie maakeral on üle 1000 tegutseva vulkaan...