Kuidas kliimavöötmed kujunevad? Kliimavöötmed ühtivad peamiste õhumasside tekkekohtadega. Põhikliimavöötmeid on neli: Põhikliimavöötmed. Vaata ka: Põhikliimavöötmed2

Erinevate õhumasside kokkupuutealadel tekivad vahekliimavöötmed. Siis kui Päike on seniidis põhjapoolkeral (juunis), liiguvad õhumassid põhja poole. EÕM liigub lähisekvatoriaalsesse vöötmesse, TÕM liigub lähistroopilisse vöötmesse, PÕM liigub lähisarktilisse vöötmesse. Detsembris toimub vastupidine õhumasside (ÕM) liikumine. Polaarkliimavöötmesse jäävad maakera kõige külmemad piirkonnad (arktiline ja antarktiline kliimavööde). Lähispolaarses kliimavöötmes on lühikesed ja jahedad suved ning pikad ja külmad talved. Parasvöötmes on neli aastaaega. Lähistroopiline vööde on nii kuiv kui niiske, soe. Troopilises vöötmes on aasta läbi kuiv ja kuum. Lähisekvatoriaalses vöötmes on kaks aastaaega, kuiv ja niiske. Ekvatoriaalses vöötmes on koguaeg püsivalt soe ja niiske. Maakera kliimavöötmed: Kliimavööde

Miks erineb kliima ka sama vöötme piires? Kliimavöötmeid saab eristada ka selle järgi, kas asukohta mõjutab meri või suur maismaa-ala. Mereline kliima kujuneb ookeani või mere kohal, kus õhusoojus aasta jooksul kõigub vähe. Mandrilise kliima puhul on temperatuurikõikumine suur, soojema ja külmema kuu keskmiste vahe võib olla 30 kraadi.

Polaaraladel on külm. Polaarjoonte ja pooluste vaheline ala kuulub arktilisse ja lähisarktilisse kliimavöötmesse. Siia kuuluvad Gröönimaa, merealad Arktika ja Antarktika ümbruses koos seal paiknevate saartega. Polaarkliimas on aastaringi kuiv ja külm. Päikesekiirgus peegeldub jäält ja lumelt kuni 90% tagasi, valitsevad laskuvad õhuvoolud ja tugevad tuuled. Püsiasustus puudub, tegutsevad uurimisjaamad ilma ja kliima uurimiseks. Lehekülg Antarktika kliima ja uurijate kohta: Antarktika.

Lähispolaaraladel on lühikesed ja jahedad suved ning pikad ja külmad talved. Aurumine on vähene ja maapind on suviti märg. Siin elavad põlisrahvad (eskimod, inuitid, saamid, tšuktsid), kes püüavad kala ja kasvatavad põhjapõtru.

Parasvöötmes on 4 aastaaega, need alad asuvad 40.laiuskraadide ja polaarjoonte vahel mõlemal poolkeral. Siin eristatakse mandrite lääneosades merelist ja siseosades mandrilist ning idarannikutel parasvöötme mussoonkliimat.

Mandrite siseosades sajab vähem ning talved on kuivad ja külmad. Suvi on aga soojem kui merelise kliimaga aladel. Kujuneb terav mandriline kliima, kuude keskmiste temperatuuride vahe võib olla üle 30 kraadi. Parasvöötme merelise kliimaga aladel jahedad suved vahelduvad pehmete talvedega, sajab aastaringi üsna ühtlaselt. Parasvöötme mussoonkliimaga aladel vaheldub suvine mereline mussoon talvise mandrilise mussooniga. Suved on jahedad ja vihmased, talved pakaselised ja sademetevaesed.

Mussoonide tekke selgitus: Kohalikud tuuled

Eesti kliima on üleminek mereliselt mandrilisele, ilmad on väga muutlikud. Majandustegevuseks kõige soodsamad tingimused on parasvöötme ja lähistroopika aladel.

Lähistroopika jaguneb kuivaks ja niiskeks.

Lähistroopika on üleminekuala troopika ja parasvöötme vahel. Vaata selle asukohti maakeral siit: Lähistroopiline_kliimavööde.

Suviti valitseb troopiline ja talviti parasvöötme õhumass. Niiske lähistroopiline kliima on iseloomulik 30. Laiskraadidest pooluste poole jäävatele aladele, mandrite idaservadel. Suvel on niiske ja soe õhk koos äikesega, talvel parasvöötme tsüklonid sademetega, niiskus jaotub aastas ühtlaselt. Kasvavad laialehised ja igihaljad puud ja põõsad. Kasvatatakse riisi, nt Hiina, Jaapan. Riisipõld Vietnamis:  Töö riisipõllul näib maaliline

Kuiva lähistroopilise kliimaga aladel mandrite siseosades kõigub temperatuur ja sademete hulk suures ulatuses. Ees- ja Sise-Aasia kõrbetes sajab ainult kevadel ja sügisel, suvi ja talv on kuivad aastaajad. Vaata kõrbete kohta rohkem:Kõrbekliima. Vahemere ümbruses on kuiva suve ja sajuse talvega lähistroopiline kliima. Suvel on siin kuiv ja kuum troopiline õhk.Loe: Lähistroopiline vahemereline kliima.

Sarnane kliima on veel California, Lõuna-Ameerika ja Lõuna-Aafrika rannikul ja Austraalia edelaosas. Nendel aladel kasvatatakse viinamarju, oliive ja tsitruselisi ning kitsi-lambaid. Samuti on neis piirkondades head võimalused turismi arendamiseks, päikesereisid on populaarsed parasvöötme elanike hulgas. Loe lisaks: Vahemereline põõsastik ja mets

Kuum ja kuiv troopika asub aladel 30.laiuskraadide ümbruses, mida iseloomustab kuum ja kuiv troopiline kliima. Siin levivad poolkõrbed ja kõrbed.

Aasta keskmine temperatuur on väga kõrge ning ööpäevane kõikumine kuni 25 kraadi. Liibüas on mõõdetud 57,8 kraadi maakera soojarekordiks. Maailma suurim kõrb on Sahara, mis katab peaaegu kogu Põhja-Aafrika. Kõrbealade asustus paikneb vee läheduses, oaasides (Oaas ), jõgede ääres, rannikul. Kasvatatakse datlipalme (Magusad datlid annavad palju energiat), kaameleid, kõrbetingimusi taluvaid kultuure, rajatakse niisutussüsteeme. Väga tugev aurumine põhjustab niisutatavatel aladel muldade sooldumist, mis teeb suured alad viljatuks. Vaata lisaks: Sooldumine.

Kuiva ja niiske aastaajaga lähisekvatoriaalne vööde. Siin vahetuvad kaks aastaaega: kuiv ja niiske. Ekvatoriaalne õhumass toob sademed, passaattuuled  (Tuuled) toovad kuiva troopilise õhu, siis saabub põud. Siin levivad savannid,  mussoonmetsad ja hõrendikud.

Palav ja niiske ekvatoriaalne kliima ulatub 5. Kuni 10.laiuskraadini. Loe lisaks: Ekvatoriaalne kliimavööde. 

Siin on kuude keskmine temperatuur 24-28 kraadi ja väga niiske õhk, sademeid on keskmiselt üle 2000 mm aastas. Igal pärastlõunal tekivad äikesepilved ja sajab paduvihma. Kliimadiagramm: Ekvatoriaalne_kliima. Siin kasvavad vihmametsad, kasvatatakse soojalembeseid taimi ja raiutakse väärispuitu.

Kliimavöötmete kokkuvõte tabelina: Kliimavöötmed