KOONUS
Koonus on keha, mille moodustab ühe oma kaateti ümber pöörlev täisnurkne kolmnurk.
Kaatet BC, mille ümber pöörleb koonust moodustav täisnurkne kolmnurk, on koonuse teljeks.
Kolmnurga hüpotenuus AB on koonuse moodustajaks. Koonuse moodustajat tähistatakse tavaliselt tähega m.
Pöörleva kolmnurga teine kaatet AC moodustab ringi, mida nimetatakse koonuse põhjaks. Lõiku AC, mis on koonuse põhja raadius, tähistatakse ka tähega r.
Kolmnurga hüpotenuus moodustab pöörlemisel koonuse külgpinna.
Punkti B nimetatakse koonuse tipuks ning tipu kaugust koonuse põhjast (lõiku BC) koonuse kõrguseks ning tähistatakse tavaliselt tähega h.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Liitmine 20 piires
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Ruumilised kujundid
Peastarvutamine I kooliastmele
8. klassi matemaatika teooriavideod
Hariliku murru kordamine
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Lahutamine 20 piires
Tasandilised kujundid
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Liitmine 10 piires
Funktsioonide graafikud
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Kirjalik lahutamine
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Peastarvutamine eelkoolile
Numbrilised seosed
xy-koordinaatsüsteem
Algebralised murrud
Koonuse täispindala St on külgpindala Sk ja põhitahu pindala Sp summa:
\({S_{t}}={S_{k}}+{S_{p}}\)
Koonuse külgpindala võrdub põhja ümbermõõdu ja külgtahu kõrguse poole korrutisega:
\({S_{k}=\pi r m}\)
Koonuse ruumala on võrdne kolmandikuga selle põhja pindala Sp ja koonuse kõrguse H korrutisega:
Koonuse põhjaks on ring – järelikult põhja ümbermõõt ning põhja pindalad on ringi ümbermõõt ja pindala.
Koonus