Kujutiste konstrueerimine peeglites ja läätsedes.
Punkti kujutise konstrueerimiseks peame joonestama vähemalt kahe punktist lähtuva kiire käigud arvestades peegeldumis- ja/või murdumisseadusi.
Kuna oleme näinud, et teatavate kiirte käik peeglis peegeldumisel või läätses murdumisel on lihtsamini ennustatav kui suvalistel, on punkti kujutise konstrueerimisel mõistlik kasutada just neid kiiri.
Eseme kujutise konstrueerimiseks tuleb konstrueerida kujutised eseme igast punktist.
Olles konstrueerinud kahe kiire käigud, tuleb leida peegeldunud või murdunud kiirte lõikepunktid. Kui kiired peale peegeldumist või murdumist hajuvad, pikendame peegeldunud/murdunud kiiri peegli/läätse taha ning leiame nende pikenduste lõikepunkti.
Kui lõikuvad peegeldunud/murdunud kiired, on tegu punkti (eseme) tõelise kujutisega. Kui lõikuvad kiirte pikendused, nimetatakse kujutist näivkujutiseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Lahutamine 20 piires
Ионы
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Знакомство с химией
Numbrilised seosed
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Oksüdatsiooniaste
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
I ja J-i õigekiri
Kujutise konstrueerimine tasapeeglis
Tasapeegli korral eelistatud kiired puuduvad. Kujutise konstrueerimiseks tuleks valida kaks suvalist kiirt, mõõta nende langemisnurgad ning joonestada nendega võrdsed peegeldumisnurgad. Siiski on võimalik joonestusprotsessi lihtsustada kasutades ühe kiirena kiirt, mis langeb punktist peeglile risti peegelpinnaga – selline kiir pöördub peale peegeldumist tuldud teed pidi tagasi – langev ja peegeldunud kiir kattuvad.
Kujutise konstrueerimine nõguspeeglis
Nõguspeegli korral oli eelistatud kiireks peegli peateljega paralleelne kiir. See peegeldub selliselt, et peegeldunud kiired koonduvad peegli fookuses. Teise kiirena on mõistlik kasutada punktist radiaalselt (raadiuse sihis) peeglile langevat kiirt. See on peegelpinnaga risti ning pöördub peale peegeldumist tuldud teed pidi tagasi – langev ja peegeldunud kiir kattuvad.
Kujutise konstrueerimine kumerpeeglis
Ka kumerpeegli korral oli eelistatud kiireks peegli peateljega paralleelne kiir. See peegeldub selliselt, et peegeldunud kiired hajuvad peegli ebafookuse sihis. Teise kiirena on kumerpeegligi korral mõistlik kasutada punktist radiaalselt (raadiuse sihis) peeglile langevat kiirt. See on peegelpinnaga risti ning pöördub peale peegeldumist tuldud teed pidi tagasi – langev ja peegeldunud kiir kattuvad.
Kujutuse konstrueerimine koondavas läätses
Koondavas läätses olid ennustatava käiguga kiirteks (1) kiir, mis langeb läätsele paralleelselt peateljega, murdub ja läbib läätse fookust ja (2) kiir, mis langeb läätse keskpunkti, läheb läätsest murdumata läbi. Kuna kiirte käigud on pööratavad saab vajadusel kasutada ka (3) kiirt, mis langeb läätsele läbi fookuse – see murdub läätses ning jätkab levimist paralleelselt läätse peateljega.
Kujutise konstrueerimine hajutavas läätses
Hajutavas läätses olid ennustatava käiguga kiirteks (1) kiir, mis langeb läätsele paralleelselt peateljega, murdub peateljest läätse ebafookuse sihis eemale (tema pikendus läbib läätse ebafookust), (2) kiir, mis langeb läätse keskpunkti, läheb läätsest murdumata läbi. Ka hajutava läätse puhul võib vajadusel kasuta teist kiirt pööratud kujul: (3) kiir, mis langeb läätsele fookuse sihis murdub läätses ja jätkab levimist peale läätsest väljumist paralleelselt läätse peateljega
