KUU FAASID
Varju tekkimisega on selgitatav ka Kuu kuju muutumine taevas ehk kuu faasid.
Kuna Kuu on valgust mitte läbi laskev keha, siis tekib tema taha vari. Sõltuvalt Kuu asukohast Maa ja Päikese suhtes, võib ta ise suuremal või vähemal määral oma varju sisse jääda ning nii polegi Maalt vaadeldav mitte terve Kuu, vaid ainult osa sellest.
Ühte täistsükli pikkus kahe samasuguse faasi vahel on 29,5 Maa-ööpäeva.
Kuu faasid jagunevad – noorkuu (kui kuu Maa poole pööratud külg jääb tervenisti varjupiirkonda), täiskuu (kui kuu Maa poole pööratud külg on tervenisti valgustatud) ning kasvav kuu (esimene veerand) – on periood noorkuust täiskuuni ning kahanev kuu ehk vana kuu (viimane veerand) – on ajavahemik täiskuust noor¬kuuni.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
I ja J-i õigekiri
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Funktsioonide graafikud
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Растворы
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Haridustreff 2023 loengud
Ioonid
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Kuidas saada aru, kas tegu on kasvava (noore) või kahaneva (vana) kuuga. Siin tuleb appi vene keele oskus.
Nagu juures olevatelt piltidelt näha moodustab kasvav Kuu otsekui slaavi tähestiku „r“ tähe (P) pauna – kasvav on aga vene keeles „растущий“, kahanev – vana kuu aga slaavi tähestiku „s“ tähte (C) – vana on vene keeles „старый“.