Läätsed
Valguse murdumist kasutatakse seadeldistes, mida nimetatakse läätsedeks. Läätsed on kumerate ja nõgusate pindadega piiratud läbipaistvad kehad, mille optiline tihedus erineb ümbritseva keskkonna optilisest tihedusest.
Sõltuvalt läätse pindade kujust, liigitatakse läätsesid kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerläätsed on servadelt õhemad ja keskelt paksemad, nõgusläätsed aga vastupidi keskelt paksemad ja äärtelt õhemad.
Läätsede ülesandeks on kas koondada või hajutada valgust.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Haridustreff 2023 loengud
Kirjalik lahutamine
Häälikute pikkused
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Знакомство с химией
Ioonid
Harjuta eesti keelt A2-B1
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Kirjalik liitmine
Tasandilised kujundid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Kumerläätsed tavaliselt koondavad, aga nõgusläätsed hajutavad valgust. Seepärast nimetatakse kumerläätsi ka koondavateks läätsedeks, nõgusläätsi aga hajutavateks läätsedeks.
Kohta, kus koonduvat läätse läbinud murdunud kiired lõikuvad või hajutavas läätses näivad alguse saavat, nimetatakse läätse fookuseks. Fookuse kaugus läätsest – fookuskaugus – on tähtsaim läätse iseloomustav suurus.
Fookuskaugusega on seotud läätse optilise tugevuse mõiste:
kus D – läätse optiline tugevus, mõõdetuna dioptriates (1 dpt), f – läätse fookuskaugus, mõõdetuna meetrites (1m). NB! Koondavate läätsede korral loetakse nii fookuskaugus kui sellest tulenev läätse optiline tugevus positiivseteks, hajutavate läätsede korral on nii f kui D negatiivsed.