Taimedel puudub aktiivne liikumisvõime, ehkki nad pole päris liikumatud.

Taimed levivad peamiselt loomade või tuule abil ja hakkavad idanema soodsas kasvukohas ning sobiva kliimaga piirkonnas. Kliima mõjutab taimkatet nii otseselt kui ka kaudselt.

Kliima mõju loodusele

Näiteks vajavad sammaltaimed kasvuks palju niiskust ja toiteaineterikast pinnast, samas aga mõõdukat temperatuuri. Nii kasvavad nad enamamasti tihedalt koos ja hoiavad vett koos selles lahustunud toitainetega nii varres, lehtedes kui ka üksteise vahel. Nad kasvavad soodes ja teistes niisketes paikades, aga ka mitte päris vees. Samblaid võime leida puutüvedelt, kividelt, müüridelt ja isegi hoonete katustelt. Maailmas on erinevaid samblaliike umbes 16 tuhat. Nad on laialdaselt levinud, ent ei kasva polaaraladel ega kõrbes. Rikkaliku taimkattega piirkondades moodustavad need madalakasvulised taimed omaette samblarinde.

Maailma taimkatte kaart

Juuresoleval maailma taimkatte kaardil on helesinised jääkõrbealad ning kollased ja pruunid väga kuuma ning kuiva kliimaga alad sisuliselt taimkatteta või esinevad seal väga üksikud liigid. Seevastu tumeroheliste toonidega näidatud vihmametsades on liigirikkus väga kõrge.

Kollad, osjad ja sõnajalad vajavad suguliseks paljunemiseks vett ning kasvavad seetõttu niiskemates paikades. Sõnajalad on tüüpilised varjutaimed, kes ei pea otseses päikesevalguses vastu. Osjad kasvavad ka kuivemates metsades , põldude servas ja kraavikallastel. Mõned osjad (näiteks konnaosi) kasvavad madalas vees.

Paljasseemnetaimed elavad edukalt jahedamaga kliimaga paikades. Suurem osa neist on igihaljad ning lehtede asemel on okkad.

Katteseemnetaimed on maailma valitsejad. Kolm igast neljast maailma taimeliigist on õistaimed, isegi kui nende õied väga tagasihoidlikud on. Kindlasti ei tohi unustada, et me näeme enda ümber üksikuid isendeid ning suudame vaid tähelepanelikul vaatlemisel erinevaid liike eristada.

Pohl (ehk palukas) ja jõhvikas (ehk kuremari) on pealtnäha sarnased

Pohl on metsataim (Nagu pohla rahvapärane nimetuski reedab, nii leidubki seda taime eelkõige palumetsas), jõhvikas aga kasvab soos (eriti kõrgsoos ehk rabas).

Videoklippe taimede liikumisest:

Sõnajala kasv:

Arbuusi kasv:

Kurgi kasv:

Ubade kasvatamine:

Lisainfo