Liikumisseadused (Newtoni seadused)
Ka kõikvõimalikud füüsika- jt loodusseadused on üldmudelid. Näiteks keha liikumisoleku muutumist kirjeldavad kolm loodusseadust – Newtoni seadust:
(I) Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda.
(II) Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga.
(III) Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju.
Newtoni I seadust tuntakse ka kui inertsiseadust. Inerts on keha võime säilitada oma liikumisolekut, vastavat omadust, mida tavaliselt iseloomustatakse keha massi abil, aga inertsuseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Jäätmed pole kõigest prügi
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
I ja J-i õigekiri
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Liitmine 10 piires
Funktsioonid ja nende graafikud
Liikumise (kiiruse) muutumist iseloomustatakse füüsikalise suuruse – kiirendusega. Oma olemuselt on keha kiirendus keha kiiruse muutumise kiirus.
kus a – keha kiirendus, v – keha lõppkiirus, v0 – keha algkiirus ning t – kiiruse muutmiseks kulunud aeg. Kiirendus on vektoriaalne suurus, mida mõõdetakse meetrites sekund-ruudu kohta (1m/s2 = 1ms-2).
Kuna liikumisoleku muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga (Newtoni II seadus), siis saab keha kiirendust avaldada ka kehale mõjuva jõu, mis on samuti vektoriaalne suurus, kaudu:
kus a – keha kiirendus, F – kehale mõjuv jõud, m – keha mass. Jõudu mõõdetakse njuutonites (1N) – 1N on selline jõud, mis annab kehale, mille mass on 1 kg kiirenduse 1 ms-2.