LIIKUMISVÕRRAND – KIIRUSE JA LÄBITUD TEEPIKKUSE SÕLTUVUS AJAST
Kui keha liigub punktist A punkti B, siis kirjeldab keha asukoha muutumist nihkevektor , mis avaldub keha asukohavektorite ja muuduna:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Liitmine 10 piires
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Funktsioonide graafikud
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Täis- ja kaashäälikuühend
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
I ja J-i õigekiri
Растворы
Nihkevektori koordinaadid Δsx ja Δsy iseloomustavad seda kui palju ja millises suunas keha selle telje sihis liigub.
Kui keha sooritab ajavahemiku Δt jooksul nihke , avaldub keha kiirus:
Kiirusvektori koordinaadid vx ja vy näitavad millise kiirusega ja millises suunas keha selle telje sihis liigub.
Võrrandit, mis kirjeldab keha asukoha (vektori) muutumist ruumis aja jooksul nimetatakse liikumisvõrrandiks.
Keha asukoha(vektori) muutus ajavahemiku ∆t=t2-t1 (t2 – vaatluse lõpphetk, t1 – vaatluse alghetk) jooksul avaldub keha algasukoha ja ajavahemiku jooksul sooritatud nihke kaudu:
kus – keha asukoht (kohavektor) vaatluse alghetkel ja – keha poolt sooritatud nihe.
Enamasti väljendatakse liikumisvõrrand mitte vektor- vaid liikumistrajektoori koordinaatvõrrandi(te süsteemi)na