LIIVI SÕJA LÕPP

1569 a. ühinesid Poola ja Leedu ühisriigiks Rzeczpospolita. 1568 aastal oli toimunud võimupööre ka Rootsis, kus võimule tuli poolameelne Johan III. Poola-Rootsi suhted paranesid ning 1570 a. sõlmisid nad rahu.  Ivan Julm aga pidas rootslaste vastu viha ka emotsionaalsetel põhjustel, kuna tema ihaldatud pruut oli valinud hoopis Rootsi kuninga venna.

1569 a. saatis hertsog Magnus saadikud Moskvasse ja tegi ettepaneku luua Moskvast sõltuv Liivimaa kuningriik. Liivimaa kuningriigi pealinnaks sai Põltsamaa ja kuningaks hertsog Magnus. 21. augustil 1570 a. ilmus Magnus koos Vene vägedega Tallinna alla, kuid linn oli hästi kindlustatud. Nii piirajate kui kaitsjate seas levis katk, kuid ometi pidas Tallinn vastu. 16. märtsil 1571 a. taandus Magnus Tallinna alt, mis tähendas Liivimaa kuningriigi lõppu. 1572 a. tuli Ivan Julm oma väega Eestisse ja järgmisel aastal vallutati Paide ning rüüstati Vana-Liivimaad põhjalikult. Konuvere lahingus said venelased rootlastelt lüüa, kuid järgnevate aastatega vallutasid nad kogu Eesti peale Tallinna.

Sõjategevuse suurimaks ohvriks olid talupojad ja seetõttu moodustasid talupojad enda kaitseks väesalgad. Esimene neist langes Vene vägede käes 1571 a. Uute salkade moodustamisele aitas kaasa Rootsi võim. 1576 a. toimus talupoegade edukas retk Padise kandis tatarlaste vastu ja samal aastal võttis Tallinn nad oma teenistusse ning nende ülemaks määrati Ivo Schenkenberg. Tuntumate salkade juhtidest tõusis esile ka Ohtra Jürgen. Talupoegade salgad põhjustasid siinsetel aladel partisanisõja üllatades pidevalt vene vägesid.

22. jaanuaril 1577 a. jõudsid Vene väed Jõelähtmele ja alustasid Tallinna piiramist, kuid Tallinn osutas tõhusat vastupanu ja 13. märtsil 1577 olid Vene väed sunnitud taanduma.

1577 a. vallutas Ivan Julm Võnnu ja hulga teisi kantse, misjärel alustasid poolakad koostööd rootslastega ja  1578 a. septembris ründas nende ühisvägi Võnnu all Vene vägesid ning purustasid selle. 1576 a. oli Poola kuningaks saanud Stefan Batory, kes otsustas alustada aktiivset sõjategevust venelaste vastu. Poola ratasvägi tungis Tartusse ja pealöök suunati otse Venemaa pihta. 1579-1581 a. vallutasid poolakad Velikije Luki ja Holmi ning piirasid Pihkvat. 1582 a. sõlmisid Ivan Julm ja Batory Jam Zapolski vaherahu, millega Ivan Julm sai tagasi poolakate vallutatud linnad, kuid pidi ära andma kõik Liivimaa linnused. Nii läks Lõuna-Eesti Poola aadlivabariigi võimu alla. Seejärel läks pealetungile Rootsi, milles etendas olulist rolli tolle aja tuntumaid väejuhte Pontus De la Gardie, kes vallutas 1581 a. Rakvere. Järgmisena langes nende kätte hulk väikseid linnuseid ja ka Haapsalu, Paide ning Narva. Narva vallutamisega oli Venemaa Eestist täielikult välja tõrjutud. 1581 a. jätkasid rootslased pealetungi ja jõudsid  Ingerimaale. 1583 a. sõlmisid Venemaa ja Rootsi Pljussa vaherahu, mis andis rootslastele Lääne-ja Põhja-Eesti ning Ingerimaa. Sellega lõppes Liivi sõda.

Venelaste edasitung.

Venelaste edasitung.

Vene-Liivimaa sõda.

Vene-Liivimaa sõda.

 

See artikkel on retsenseerimata.