Linnade kujunemine

Soodsate loodusoludega kohtadest kujunesid kiiresti linna.Vanemad linnad tekkisid ümber linnuste ja ordulosside, kus uute tegevusaladena lisandusid kaubandus ja käsitöö. Esimesena said linnaõiguse Tallinn ja Tartu (13 saj ), kuid enamik praegustest linnadest said selle alles eelmisel sajandil.

Linnade kasv

Aja jooksul vähenes metsade osakaal rajatud heinamaade-ja karjamaade tõttu. Järjest tihedamaks muutus ka teedevõrk ning linnad hakkasid laienema. Linnaade servaalad laienevad ka tänapäeval ning kesklinnad kasvavad kõrgustesse. Loodusmaastikke on järjest vähemaks jäänud ja sellega koos ka loomade elupaiku. Kuigi linnades on palju mugavusi, on sealse elu negatiivseteks külgedeks pidev müra, kasvav pürgi, saastunud vesi ja väiksem turvalisus.

Eriilmelised linnad

Tallinn, mis sai alguse Toopea paekõrgendikul asunud linnusest, on Eesti suurim linn ning ühtlasi ka Eesti pealinn. Ülikoolilinn Tartu on suuruselt Eesti teine linn.  Tööstuslinnad on Kirde-Eestis asuvad Narva, Kohtla-Järve ja Sillamäe, kuhu on asunud elama ka inimesed Venemaalt, Ukrainast ja teistest paikadest. Kuurortlinnad on Haapsalu, suvepealinn Pärnu ja Kurressaare ning seal käib väga palju turiste. Otepää on talvepealinn ning meelitab nii turiste kui sportlasi. Jõgeva on kuulutatud külmapealinnaks. Igal aastal saab üks linn metsapealinna tiitli ning 2013.a. sai selle Elva. Türi aga on nimetatud kevadpealinnaks ning alustab igal aastal kevadet lillelaadaga.

Linnaplaneerimine

Vanasti ehitati maju sinna, kus aga juhtud, kuid tänapäeval käib linnade kasvamine plaani järgi, mida suunavad linnaplaneerijad. Viimased peavad jälgima mitmesuguseid linna laienemisega kaasnevaid mõjusid ja et kõigil oleks linnas hea elada.

MÄNG

Eesti suuremad linnad

Lisainfo