Linnakeskkonna planeerimine

10. klass > Geograafia > 1. Maailma ühiskonnageograafia: rahvastik ja majandus

Juba 4-5000 at osati planeerida Hiina ja India linnades tänavatevõrku, kanalisatsiooni ja veevarustust. Linnaplaneerimise isaks loetakse Hippodamost Mileetosest:

thales-de-milet

, kes linnade sisestruktuuri korrastas ning tema mõtteid kasutati juba 5.saj. eKr Vahemere piirkonnas laialdaselt. Vähem arenenud riikides ei planeerita linnade keskkonda ja nii tekivad slummid ning sellega kaasnevad probleemid. Enam arenenud riikides reguleerivad seadused linnaplaneerimist ja järelvalvet ehituses. Tihti kaasatakse ka avalikkust otsuste tegemisel. 1970.aastast seati eesmärgiks muuta linnad inimsõbralikumaks ja demokraatlikumaks. Eesmärgile jõudmiseks rakendatakse tasakaalustatud linnaplaneerimist, kus arvestatakse kõiki aspekte: majanduslikke, sotsiaalseid, sanitaar-hügieenilisi, tehnilisi ja kunstilisi-arhitektuurilisi. Vaja on uurida ja rakendada majanduslikke põhjendusi transpordi korraldamiseks, kooli, haiglaste, haljasalade paiknemiseks, teede, sildade ja elektrivõrkude ehituseks ja soodsa mikrokliima tagamiseks. Kõik see peab moodustama ühtse terviku, mis arvestab loodust, asukohta ja pinnamoodi ning oleks võimalikult esteetiline. Linnaplaneerimisest sõltub linna konkurentsivõime, kas lisandub investeerijaid, kas linnaruum on külgetõmbav. Viimase aja uus suund on ruumiline planeerimine, mis kaasab demokraatlikult paljude elualade esindajaid, seostab erinevaid arengukavasid. Napoleon I olevat öelnud, andke arhitektidele voli ja nad laostavad riigi. Näide: üleujutused Manilas:

floods-milan

2012.a. sadas kahel päeval terve kuu norm vihma, linnas oli veetase kohati 2 m, kuigi oleks võinud linnaplaneerimisega seda ette näha ja vältida. Shanghais on rajatud kõnniteede ülekoormuse vähendamiseks kõrgemal tasapinnal jalakäijate ringtee:

Shanghai-Roundabout-e1349174379844-634x579

Maapinna tasandil on samas kohas autode ringtee, nutikas lahendus ummikute vältimiseks.

Linna planeeringud saab jaotada üld- ja detailplaneeringuteks.

Esimene koostatakse kogu linna kohta, arvestades linna arengu ruumilisi põhimõtteid. Teine väiksemate piirkondade kohta, mis on siis maakasutuse ja ehitukavade koostamise aluseks.