Liustikud pinnavormide kujundajatena
Võimsad kulutuspinnavormid tekivad lisaks vooluvetele ka liustike tegevuse tulemusena igilume ja –jää leviku aladel. Polaaraladel ja mäestikes langeb rohkem lund kui ära sulab, siis tekib surve alumistele kihtidele.
Jäätunud alad laienevad, sest jää hakkab liikuma maapinna kalde tõttu.
Liustik ongi justkui jäätunud jõgi, mis tekkekohast eemale voolab, keelepoolsest osast sulab ja jõe moodustab või merre jääpanku tekitab.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Знакомство с химией
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Kirjalik lahutamine
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Kirjalik liitmine
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Mandri- ja mägiliustikud on pinnamoe kujundajad igijää ja igilume aladel. Liustik kujundab reljeefi, haarab kaasa materjali, süvendab orge, jätab maha kivimeid. Tekib nn alpiinne reljeef, teravate kontuuridega kulutusvormid, mäeahelike harjad on teravad, nende vahel on u-kujulise ristlõikega ruhiorud.
Liustiku kujundatud pinnavormid:
Fennoskandias on mandriliustikud kulutanud mäeharjad ja kujundanud loode-kagusuunalised kaljuvoored ning järvedega täitnud nõod. Rannikulähedases meres on palju kaljusaari ehk skääre, nt Turu ja Stockholmi ümbruses.