Lõhestav valik toimub aeglaselt, kuid võib viia uute liikide tekkeni, eriti kui seda toetab geograafiline isolatsioon.

Lõhestava valiku heaks näiteks on Galápagose vindid.

Mõnikord aga säilib lõhestava valiku puhul pärilik haigus selle tõttu, et genotüüp annab mõne teise haiguse suhtes resistentsuse.

Sirprakse aneemia haige (hh) sureb, kuid normaalse hemoglobiiniga (HH) isik haigestub malaariasse.

Tsüstilist fibroosi põdev inimene haigestub märgatavalt vähem koolerasse.

Lõhestava valiku puhul on liigi levila kas väga suur või tekib geograafiline isolatsioon. Näiteks tekkisid varem inimestel keskkonna erinevustest tulenevad inimrasside erinevused. Tänapäevase suure mobiilsuse tõttu hakkavad erinevad rassitunnused segunema.

Lõhestava valiku võivad põhjustada ka sesoonsed muutused. Näitena võime tuua kevad- ja sügisräime, nõgeseliblika kevadise ja sügisese põlvkonna või võilillede õitsemise juunis ja augustis. Võimalik, et veel mõnetuhande aasta möödudes kujunevad neist äärmustest eraldi liigid.

Nõgeseliblika kevadine ja sügisene vorm