Loodete elektrijaam

11. klass > Füüsika > 4. kursus: Energia

Looded on taevakeha, antud juhul Maa, kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha, antud juhul Kuu, gravitatsiooniline külgetõmme. Enamasti peetakse loodete all silmas Maa ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal.

Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on üle kahe korda suurem kui Päikesel. Ehkki Päikese gravitatsiooniline külgetõmme Maa suhtes on ca 180 korda tugevam kui Kuul, kuid erinevalt gravitatsioonilisest külgetõmbest ei sõltu loodete tugevus pöördvõrdeliselt mitte kauguse ruudust, vaid kuubist. Seetõttu on kõigi ülejäänud taevakehade Maal loodeid põhjustav efekt kaduvväike.

Korraga on Maal tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel. Tugevaimad looded esinevad ookeanide rannikutel. Suurima ulatusega looded on mõõdetud Fundy lahes (pildil), kus loodete amplituud võib ületada 15 meetrit.

180

Näiteks Põhja-Norras, Bodø linna lähedal tekitab tõusu ja mõõna vaheldumine Salstraumeni väinas veevoolu, mille keskmine kiirus on üle 40 km/h ning seda 3 km pikkust ja 150 meetrist väina läbiva vee kogus on iga kuue tunni tagant ca 400 mln kuupmeetrit. Võib vaid ette kujutada millist energiat see veevool endas kannab.

Sisemeredes, nagu Läänemeri, on looded nõrgemad.

Loode elektrijaam meenutab oma ehituselt tuulegeneraatorit, erinevus on turbiinilabasid liikuma panevas aines. Tuulegeneraatori paneb pöörlema õhurõhu erinevusest tekkiv tuul, loode elektrijaama generaatori aga tõusu- või tõusu-mõõnavesi.

181  182

Nii laine- kui ka loodete energia elektrijaamad on alles prototüübi staadiumis, neid täiustatakse pidevalt, sest ookeanis sisalduv energia on palju suurem kui kasvav inimkond oma toimimiseks ning arenguks vajab. Ta on ka ökoloogiliselt puhas – elektri tootmisel ei teki kahjulikke heitmeid, samuti näitavad esialgsed uuringud, et tegu on keskkonnale täiesti ohutute jaamadega, mis ei muuda maailmamere ökosüsteemi. Küsimus võib ehk tekkida nende esteetilises sobivuses maalilisele ookeanirannale.

Kuna Eestis ei esine piisavalt suurt lainetust ega ka ka loodeid, mistõttu ei hakata neid jaamu Eestis kunagi energia tootmiseks kasutama.