Kuu

Maa ainsaks looduslikuks kaaslaseks on Kuu, mis teeb ümber Maa ühe täistiiru umbes ühe kuuga. Samal ajal tiirleb ta koos Maaga ka ümber Päikese ning pöörleb ümber oma kujuteldava telje. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega, sest ta teeb täispöörde umbes sama ajaga, mis kulub tal ühe täistiiru tegemiseks ümber Maa. Kuu ei kiirga valgust, kuid on nähtav seetõttu, et ta peegeldab Päikeselt tulevat valgust.

Kuu asub Maale palju lähemal kui Päike, mistõttu ta paistabki sama suur. Tegelikult on ta aga palju väiksem nii Maast kui Päikesest. Nimelt on tema läbimõõt Maa omast neli korda väiksem.

Kuu

Kuu faasid

Kuu on Maa poole kogu aeg ühe küljega ja seetõttu pole ta alati nähtav. Me võime Kuud näha vaid siis, kui Päike valgustab Kuu seda külge, mis on Maa poole. Kuu suureneb järk-järgult kuni täiskuu faasini ning hakkab seejärel jälle kahanema ja kõik kordub kuu aja jooksul.

TEST

• MAA KAASLASED. Vali õiged vastusevariandid
• Kuu

Kuu binokliga vaadatuna

Kuu faasid

Kuu faasid

Satelliidid
Satelliidid on tehiskaaslased, mida inimesed on alates 1957.a. saatnud ümber Maa tiirlema. Need saadetakse rakettidega Maast nii kaugele, kus õhk enam nende liikumist ei takistaks. Seejärel satelliit eraldub raketist ning viimane kukub alla. Selleks on vaja tohtu suurt kiirust ja seetõttu saidki kosmoselennud alguse alles 20.saj. satelliitidel on erinev otstarve ning neid on mitmesuguseid. Esimene oli nelja antenniga kera, mis töötas akude abil lühikest aega. Tehiskaaslaste abil saab pildistada, jälgida kosmost, vihma, tormi ja pilvesid, kontrollida keskkonna saastumist ning mõõta maa-ja merepinna temperatuuri. Satelliidid saadavad signaale Maa ühest kohast teise, mistõttu on võimalik sidepidamine maailma erinevate paikade vahel. Ümber Maa tiirleb üle 10 000 satelliidi ning nende eluiga on 8-12 aastat. Pärast seda suunatakse satelliit prügiorbiidile, et ta ei takistaks teiste satelliitide tööd.