MAA SISEEHITUS

7. klass > Geograafia > 1. poolaasta

Maakera ligikaudne läbimõõt oli teada juba vanadele kreeklastele, kuid teadmised siseehitusest on ainult veidi rohkem kui 100 aastat vanad. Praeguseks on puuritud maakoorde 12 km sügavune puurauk, millest sügavamale olemasolevate tehniliste vahenditega pole võimalik jõuda.

Maa siseehitust on uuritud vulkaanide ja maavärinate abil, samuti helilainete üleskirjutustega.

Maa koosneb maakoorest, vahevööst, tuumast.

maaehitus_kera

Maa siseehitust võib tinglikult võrrelda õunaga.

Maakoor on tahke ja kõvadest kivimitest koosnev kiht, umbes sellise paksusega nagu õunakoor õuna suhtes. Maakoore paksus on ookeanide all 5-10 km, see on ookeaniline maakoor, vaata pilti:

Earth_seafloor_crust_age_1996 (800x502)

ja maismaal 40-80 km, see on mandriline maakoor.

 

Edasi järgneb vahevöö, mis koosneb kuumast ja tihedast kivimassist, see moodustab 84% maakera ruumalast. Vahevöös 100-700 km on kivimid plastilised, st voolavad aeglaselt. Sulanud olekus kivimite voolamine lõhub tahket maakoort ja põhjustab selle murenemist plaatideks ehk laamadeks.

800px-Laamade_nimed

Maa keskel asub tuum, mis oletatavasti koosneb rauast ja niklist põhjustades maa magnetvälja. Tuumas on väga kõrge temperatuur ja rõhk ning aine olekud võivad olla vedelad välistuumas või tahked sisetuumas.