Maailmamajandus kahe maailmasõja vahel

Euroopa riikide majandus sai I maailmasõja tõttu tugevasti kannatada. Üleminek rahuaja majandusele toimus kiiremini Prantsusmaal tänu Saksa reparatsioonidele, aeglaselt taastus Suurbritannia majandus, suuri raskusi oli Saksamaal. 1920. aastate teisel poolel haaras maailmamajanduse juhtpositsiooni USA.
1929. aasta 24. oktoobril algas suur ülemaailmne majanduskriis. Kriis algas Ameerika Ühendriikides nn „musta neljapäevaga”, toimus New Yorgi fondibörsil aktsiahindade järsk langus. Ajaloos tuntakse seda päeva musta neljapäeva nime all. Sellega algas ülemaailmne majanduskriis, mis kiirendas demokraatia hukku ja diktatuuride teket kogu maailmas. Majanduskriis kestis umbes 1933. aastani.

Loe lisaks: “Must neljapäev” – sündmus, mis andis tõuke diktatuuride tekkeks

Kriisi põhjused:
• kaupade ületootmine
• vale majandamine- liiga palju laene
• valitsuse vead kriisi ajal- vabakaubandusest loobumine ja kaitsetollid
Kriisi tõttu langesid Ühendriikides väärtpaberite hinnadlangesid kiiresti, paljud inimesed kaotasid oma vara. Järgnes pankrottide laine panganduses ja tööstuses, tööpuudus, nälg, mässuoht. USA hakkas Euroopa riikidelt laene tagasi nõudma ning kriis levis Euroopasse. Kriis kestis 1933 aastani ja seda on nimetatud ka suureks depressiooniks.

USA vabariiklik valitsus ei teinud esialgu midagi kriisi leevendamiseks. 1932 aastal presidendiks valitud Franklin Delano Roosevelt kasutas uut majanduspolliitikat, mida hakati nimetama „uus kurss” e „New Deal”, mille abil Ühendriigid väljusid kriisist.

Kriisist väljumise abinõud:

• kontroll pankade üle- suleti kõik pangad ja avati vaid elujõulised-suudeti taastada hoiused
• põllumajanduse reguleerimine-toetused neile, kes tootsid vähem-saavutati põllumajandustoodangu hindade tõus
• seadus, mille alusel luua uusi töökohti ja riiklik hädaabitööde korraldamine – saavutati ostujõu tõus
• riik hoolitses töötute eest-abirahad, pensionid, toetused-saavutati ostujõu tõus
Paljudes Euroopa riikides võttis kriisist taastumine rohkem aega, nt Prantsusmaal, Suurbritanniat aga mõjutas kriis tänu kolooniate olemasolule ja riiklikele abinõudele vähem.

See artikkel on retsenseerimata.