MAAKOOR ja KIVIMID

Lubjakivi

Tardkivimid

Tardkivimid tekkisid paar miljardit aastat tagasi magma tardumisel. Graniit on tardkivim, mis koosneb erinevat värvi kristallidest.Eestis on laialt levinud graniidist rändrahnud. Kuna kristallid kasvavad väga aegalaselt, siis saab kristallide suuruse järgi hinnata kivimi vanust.

Tardkivimid jagunevad süvakivimiteks ja purskekivimiteks. Süvakvimid tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maa sees. Mida kauem on tardkivimil aega jahtuda, seda suuremaks kristallid kasvavad. Süvakivimid on näiteks graniit ja gabro. Purskekivimid tekivad maapinnale voolanud ja kiiresti jahtunud laavast. Laava kiire jahtumise ja tardumise tõttu on purskekivimid peeneteralised. Purskekivimid on näiteks basalt ja obsidiaan. (allikas)

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Tüüpilisteks süvakivimiteks on graniit, dioriit ja gabro.

1.Graniit on üldiselt heledavärviline kivim, mis koosneb kvartsist (25%), päevakividest (65%) ja vähesest hulgast tumedavärvilistest mineraalidest – biotiidist, küünekivist või pürokseenist. Graniidi värvuse määravad kivimis esineva päevakivi värvus ja mineraalide terajämedus. Graniit on levinuim kivimtüüp maakoore pindmises osas ehk nn graniitses kihis.

2.Dioriit on enamasti ühtlaseteraline naatriumi-kaaliumi plagioklassist ja tumedatest mineraalidest (biotiit, amfibool, harvem pürokseen) koosnev hallikas või rohekashallikas kivim.

3.Gabro koosneb tumedatest mineraalidest nagu oliviin ja augiit. Ta on jämedateraline. Suured kristallid tekivad magma aeglasel jahtumisel.

Allikas: Tardkivimid

Pildi autor:Siim Sepp, 2005

Settekivimid

Settekivimid on pika aja jooksul külma ja sooja vaheldumise, vihma ja lainete mõjul setetest tekkinud kivimid. Ammustel aegadel lainetas Eesti kohal ürgne ookean, kus põhja vajusid liiv ja savi ning mereloomade lubjarikaste kodade jäänused. Nii kogunes setete kiht, mis kasvas paksemaks ning nooremad kihid surusid vanemad kihid tugevasti kokku. Nii tekkisidki pudedatest setetest tugevad settekivimid. Settekivimid moodustavad maakoore pealmise osa ja on nime saanud setete järgi, millest nad on tekkinud. Näiteks liivast on tekkinud liivakivi, mereloomade lubjast kodadest paekivi ja savist sinisavi. Paekiviks nimetatakse erinevaid lubjakiviliike kokku ning paekivi valiti 1992.a. Eesti rahvuskiviks.

Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi.

Pildi autor: Siim Sepp

Skeem settekivimite jaotuse kohta (Allikas: Settekivimid)

Fossiilideks nimetatakse kunagi ammustel aegadel elanud taimede ja loomade kivistisi ning neid uurides saab teada, milline on elu Maal varasematel aegadel olnud.

Paljandid

Kohti, kus kivimikihid ulatuvad maapinnale, nimetatakse paljanditeks. Lubjakivipaljandeid ehk pankasid võib leida Põhja-Eesti pankrannikult ehk klindilt.Lõuna-Eesti sügavates ja vanades orgudes võib aga näha liivakivipaljandeid (nn taevaskojad ja põrgud). Neid kutsutakse ürgorgudeks, kuna need on tekkinud pika aja jooksul jõgede kulutaval toimel. Eestis katavad graniidikihti kihiti paiknevad savikivimid, liiva-ja paekivi ning teised settekivimid. Kivimikihid asetsevad lõuna suunas kaldu nii, et need kivimid, mis paljanduvad Põhja-Eestis, asuvad Lõuna-Eestis palju sügavamal.

Põhja-Eesti klint Paldiski lähedal:

(Pildi autor: . Oletatavalt Raul6)

Kivimite kasutamine

Graniiti on kasutatud tänavate sillutamiseks ja mitmesuguste hoonete ehitusel. Paekivist on tehtud kiviaedasid, linnuste kaitsevalle, ordulosse, kirikuid ja muid hooneid. Purustatud paasi kasutatakse tsemendi ja lubja tootmisel, paberi ja klaasi valmistamisel. Savi kasutatakse näiteks tsemendi, katusekivide, ahjupottide ja keraamika valmistamiseks. Liivakivi kasutatakse peamiselt ehitusel. Eesti kõige väärtuslikum kivim on Kirde-Eestis leitav põlevkivi, mida kasutatakse elektrienergia ja kütteõli tootmiseks.

TEST: