Maandamine
Vahelduvvool, mis tekib inimese juhuslikul sattumisel koduse 220V pinge alla, on ohtlik. Tavatingimustes hinnatakse inimkeha elektritakistuseks 1…2 kΩ – seega võib kehas tekkiva voolu tugevus standardpinge korral ulatuda 0,11 … 0,22 amprini. Inimese jaoks eluohtlikuks peetakse aga juba 0,1A tugevust elektrivoolu.
Seepärast peavad Eestis ja Euroopa Liidus toodetud ja kasutatavad elektriseadmete korpused olema maandatud. Selleks kasutatakse niinimetatud europistikut, millel on kahe klemmi asemel hoopis kolm. Joonisel oleva pistiku ja pistikupesa puhul ongi numbriga 2 tähistatud täiendav maandusklemm.
Metallkorpusega seadmetel (pesumasin, elektripliit, mikrolaineahi, külmkapp jne) on sellise pistiku kasutamine lausa kohustuslik.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ioonid
KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks
8. klassi matemaatika teooriavideod
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Funktsioonid ja nende graafikud
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Kirjalik lahutamine
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Kui seadme korpus peaks mingisuguse rikke tõttu sattuma pinge alla ning kui inimene peaks seda puudutama, olles ise samal ajal ühenduses maapinnaga, rakendub inimkehale pinge 220V. Kui korpus on täiendava juhtme abil maandatud, suunatakse tekkida võiv lühisvool Maasse ning korpuse puutumisel on korpuse ja maapinna vaheline pinge võrdne nulliga – inimeses voolu ei teki.