Metsade säästlik majandamine ja kaitse

Eestis on kehtestatud metsakaitse eeskirjad, kus nt pole lubatud alla 100-aastaste männikute, alla 80-aastaste kuusikute ja alla 70-aastaste kaasikute lageraie. Metsa kaitsmisel on oluline koht sanitaarraiel, kus vigased ja haiged puud eemaldatakse. Metsade uuendamisel tuleb vältida erosiooni, tuulekannet, soostumist või muul viisil kasvukoha halvenemist. Mineraalväetistega on keelatud metsamaad väetada, happelistel mudadel on lupjamine siiski lubatud. Kuigi Euroopas metsasus ei vähene, sest metsa uuendatakse pidevalt istutamisega, pole uued puistud sama väärtusega mis algne loodusmets, sest on vähenenud liigiline mitmekesisus.

Metsasuse kaart

Metsasuse kaart

Metsi majandatakse ning need muutvad puupõldudeks, kus seni tavalised metsalinnud, nt puukoristaja ja rähnid ei leia toitu ega pesapaiku. Euroopas haruldased imetajad ilves, hunt ja pruunkaru on Eestis õnneks veel heas seisus, neile tohib isegi jahti pidada.

Euroopas reguleerib metsade kaitset Natura 2000 kokkulepe nn metsade kaitsealade võrgustik sh loodusdirektiiv. Natura 2000 projekti käigus töötati välja eeskiri, haruldaste metsatüüpide kirjeldused ja nimekirjad selle kohta, millised metsad kuuluvad kaitse alla (Film Terra silvestris). Eestis on eriti väärtuslikud väikesepindalalised sürja-, salu- ja lodumetsad, puisniidud ning loometsad.

Sürjamets

Sürjamets

Salumets

Salumets

Lodumets

Lodumets

Puisniit

Puisniit

Loomets

Loomets

Maailmas on tähtsal kohal Rio de Janeiro toimunud ÜRO konverentsil vastu võetud otsused metsade kaitse ja majandamise kohta. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga on liitunud 157 riiki, kes kõik peavad vältima oma riigis liikide väljasuremist ja vastutavad olemasoleva olukorra säilimise või parandamise eest.

Keskkonnale avaldavad kõige rohkem mõju suured tselluloosi- ja paberitööstused kasutades suures mahus ja reostades puhast vett.

PulpAndPaperMill

Praeguseks on kinni pandud Baikali ja Laadoga äärsed tehased. Samuti suletud ka Tallinnas Tartu maanteel olnud tselluloosikombinaat, mis kasutas Ülemiste järve veest igal aastal veerandi ning suunas reoveed Soome lahte.

Mõisted: metsatüüp, bioloogiline mitmekesisus, metsasus, puiduvaru, puidu juurdekasv, metsamajandus, jätkusuutlik ja säästev areng.

See artikkel on retsenseerimata.