Mikromaailma füüsika
Leiulaine (mateerialaine, tõenäosuslaine) lainepikkus:
kus λ – mateerialaine lainepikkus (m), h = 6,62∙10-34Js – Plancki konstant ja p =mv – keha liikumishulk (kg∙m∙s-1), kus m – keha mass (kg), v – keha kiirus (m/s)
Määramatusseos:
kus ∆x – keha asukoha määramatus (m); ∆p=m∆v+v∆m – keha liikumishulga määramatus (kg∙m∙s-1), kus m – keha mass, Δm – massi määramatus (kg), v – keha kiirus, Δv – kiiruse määramatus (m/s), h = 6,62∙10-34Js – Plancki konstant (kasutatakse ka tähist ).
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruumilised kujundid
Silbitamine algklassidele
Lahused
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Tasandilised kujundid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Haridustreff 2023 loengud
Häälikute pikkused
Jäätmed pole kõigest prügi
Liitmine 10 piires
Peastarvutamine eelkoolile
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Funktsioonide graafikud
Kvandi energia:
kus E – kvandi energia (J); f – kiiratava valguse sagedus (Hz), h=6,62∙10-34 Js – Plancki konstant, c=3∙108 m/s – valguse kiirus vaakumis ja λ – valguse lainepikkus (m).
Välise fotoefekti võrrand:
kus Ef – footoni energia; Av – elektroni väljumistöö; Ek – (välja löödud) elektroni kineetiline energia – kõik J; ), h=6,62∙10-34 Js – Plancki konstant, f – kvandi sagedus (Hz), m – elektroni mass (9,1∙10-31kg), v – elektroni kiirus (m/s).
Tuuma valem:
kus X – tuuma keemiline tähis, Z – järjekorranumber (prootonite arv tuumas), A – massiarv (osakeste arv tuumas) – A = Z+N – kus N – neutronite arv tuumas.
Massidefekt:
kus Δm – massidefekt (kg), Z – tuuma järjekorranumber (prootonite arv tuumas), mp – prootoni mass (mp = 1,67262178 ∙ 10-27kg ≈ 1,007u), N – neutronite arv tuumas, mn – neutroni mass (mn = 1,674927351∙ 10-27kg ≈ 1,009u).
Tuuma seoseenergia:
kus Eseos – tuuma seoseenergia, Δm – massidefekt (kg), c=3∙108 m/s – valguse kiirus vaakumis
Nihkereegel (α-lagunemine):
Kus X ja Y on keemiliste elementide isotoopide tuumad, A – massiarv, Z-järjekorranumber
Nihkereegel (β-lagunemine):
Kus X ja Y on keemiliste elementide isotoopide tuumad, A – massiarv, Z – järjekorranumber
Radioaktiivse lagunemise seadus:
kus N – lagunemata radioaktiivsete osakeste arv, τ – isotoobi poolestusaeg (s, lubatud kasutada ka min, h, d, yr – peab olema kooskõlas vaatlusaja ühikuga), N0 – tuumade arvu vaatluse alghetkel, Δt – vaatlusaeg (s, lubatud kasutada ka min, h, d, yr – peab olema kooskõlas poolestusaja ühikuga).