Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha, asendi või kuju muutumist.Liikumise tuvastamiseks on vaja vaatlejat ja liikumine toimub alati millegi suhtes. Liikumist võib vaadelda vaatleja suhtes, kuid võib kindlaks määrata ka punktid, mille suhtes seda vaadelda.

Mehaanilise kulgemise liigid

Kulgliikumise puhul muutub keha asukoht ning asukoha muutudes saab joonistada trajektoori ehk keha liikumistee. Sirgjooneline liikumine on kulgliikumise alaliik, mille puhul keha liigub ühes suunas ning trajektooriks on sirge joon. Ringjooneline liikumine on kulgliikumise liik, mille puhul keha liigub ringikujulisel trajektooril (nt. Planeetide tiirlemine ümber Päikese).

Pöördliikumine on liikumine, mille korral keha pöörleb ümber oma kujuteldava telje (nt Maa, karusell). Pöördliikumise puhul ei saa joonistada trajektoori.
Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist (nt kui puhuda õhupalli täis). Perioodilist ehk korrapäraselt korduvat deformatsiooni nimetatakse võnkumiseks (nt vedrupendel).

Teepikkus ja aeg

Teepikkus on keha liikumistee pikkus. Aeg on sündmuse kestus ajaühikutes mõõdetuna.Kuigi aja põhiühikuks on sekund, kasutatakse ka minutit või tundi.Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ühes ajaühikus ning kiiruse põhiühikuks on 1 m/s. Samuti kasutatakse väga sageli ühikut km/h.

Kiirust saab arvutada järgmise valemiga (ühtlase liikumise korral):

MÄNG:

• Täherägastik liikumisega seotud sõnade kohta