MITMEST SOOST ON LOOMAD?

8. klass > Bioloogia > Õppeaasta

Me oleme harjunud, et olemas on emasloomad ja isasloomad. Ka taimeriigis on eristatavad emasõied ja isasõied. Enamik õisi on aga liitsugulised (ühes õies on nii tolmukad kui ka emakad).

 

Tegelikult ei jaotu kõik loomadki vaid emasteks ja isasteks. Eriti palju erandeid on just nimelt selgrootute hulgas. Mida vähem arenenud organism, seda enam sarnaneb tema sigimine taimede omale. See tähendab, et ühel ja samal loomal (näiteks hüdral) arenevad nii munarakud kui ka spermatosoidid.

Liitsugulisuse puuduseks on fakt, et kogu pärilik materjal on ühelt loomalt. See aga tähendab, et järglastel võivad väga kergesti avalduda ka sellised haigused, mis tavalisel juhul jääksid varjatuks (mitmed surmaga lõppevad haigused on retsessiivsed, mida vastassoost eluri dominantne tunnus varjutaks). Liitsugulisi loomi nimetatakse hermafrodiitideks.

Viinamäeteod on hermafrodiidid, kuid vahetavad geneetilist infot kopuleerudes.

Viinamäeteod on hermafrodiidid, kuid vahetavad geneetilist infot kopuleerudes.

Selgroogsete seas on hermafrodiite vähe (üksikud kalad). Selgrootute hulgas on sellised näiteks ainuõõssed, okasnahksed, lameussid, kõhtjalgsed ning rõngussid. Sisuliselt on hermafrodiitsed elurid suutelised ise ennast viljastama, kuigi enamasti nad leiavad siiski paarilise, et eelpool nimetatud põhjustel pärilikku infot vahetada.

Vihmausside suguelu (illustreerivad videoklipid):

youtube_video

youtube_video

youtube_video

Vihmaussi suguelundkond (ingl.k, 4’54“):

youtube_video

 

Huvipakkuv erivorm esineb aga mitmetel ühiselulistel putukatel, näiteks mesilastel, sipelgatel ja termiitidel. Neil on pesakonnas lisaks emasloomale (kuningannale) ja isasloomadele veel terve rida viljatuid tööloomi, kes hoolitsevad järglaskonna eest ja kaitsevad pesa.

 

Näiteks nukust väljunud mesilased puhastavad esimestel päevadel kärjekanne, järgneva mõne päeva jooksul toidavad vastseid suitaga. Seejärel toidavad nad toitepiimaga toitma nii ema kui ka vastseid. Kuni kolmenädalase vanuseni tegelevad nad kärjekannude ehitamisega. Kui mürginäärmed on välja arenenud, asuvad nad valvuritena sülemit kaitsma. Vaid ühe osa oma elust töötavad mesilased õietolmu korjajatena. Mesilasema paaritub ühe korra elus oma pulmalennu ajal ning veedab oma elu ülejäänud 4…5 aastat pesas munedes. See on kogu tema ülesanne. Isasmesilaste ehk leskede ülesandeks on emasloomaga paarituda.

12