MOLAARRUUMALA
Vedelike ja gaaside puhul on lihtsam määrata nende ruumala.
Ruumala ja massi vaheline seos: ρ= m/V, kus ρ on tihedus; m-aine mass, V- aine ruumala. Tiheduse ühikud on kg/ m3ja g/cm3.
Aine molaarruumala on 1 mooli aine ruumala ja seda saab arvutada valemist Vm=M/ρ
Näide: Raua tihedus on 7,9 g/cm3 ja molaarmass 56g/mol.
Leiame 1 mooli raua ruumala: Vm=56g/mol/7,9 g/cm3 =7,1 cm3 /mol.
Gaasiliste ainete tihedus sõltub nii gaasi rõhust kui ka temperatuurist. Normaaltingimustele vastab rõhk p0=1atm ja temperatuur 0C. Gaaside tiheduse mõõtühikuna on otstarbekas kasutada g/dm3 või kg/m3 . Samal rõhul ja temperatuuril on kõikide gaaside molaarruumalad võrdsed, mis näitab, et ühesugused ruumalad gaase sisaldavad samades tingimuste alati võrdse arvu gaasimolekule.
Gaasilise aine hulga ja ruumala vaheline seos: n=V/Vm, kus V-aine ruumala, n-moolide arv ja Vm-molaarruumala. Normaaltingimustel on kõikide gaaside molaarruumala Vm= 22,4 dm3 /mol.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Знакомство с химией
Ioonid
Lahused
Tutvus keemiaga
Ионы
Атомы и молекулы
Растворы
Aatomid ja molekulid
Oksüdatsiooniaste
Näide. Arvuta kolme mooli hapniku ruumala normaaltingimustel.
Andmed:
n(O2)=3 mol
Vm= 22,4 dm3 /mol
V(O2)=?
Lahendus: Ruumala leiame valemist V=n*Vm= 3mol*22,4 dm3 /mol=67,2 dm3
Vastus: Kolme mooli hapniku ruumala on 67,2 dm3 .