Mõõteviga

10. klass > Füüsika > 1. Sissejuhatus füüsikasse

Mõõteveaks nimetatakse mõõteväärtuse ja mõõdetud suuruse tõelise väärtuse vahet. Mida väiksem on mõõteviga, seda täpsem on mõõtmine. Kuna me ei saa põhimõtteliselt kunagi teada mõõdetava suuruse tegelikku väärtust, ei saa me kunagi teada ka tegelikku mõõteviga. Mõõteviga leitakse valemist:

9

kus δx – mõõteviga, x – suuruse tõeline väärtus, x0 – mõõdetud väärtus

Mõõteveal on kolm võimalikku allikat: (1) mõõteriistskaalast tulenevad (skaala jaotised pole ühtlased, osuti ja skaalakriips on lõpliku paksusega), anduritest tulenevad – andurid on muutlikud näit. vedru väsib, temperatuur mõjub; ümardamisest tulenevad – numbrilises riistas toimub näidu ümardamine jpm; (2) mõõtmisprotseduurlugemisviga (silma järgi skaalajaotise kümnendkohtade hindamine, parallaks – objekti näiv nihe tausta suhtes vaatleja asendi muutumise tõttu), häireviga (välised elektriväljad, vibratsioon, kõrvaline valgus); lähteviga (kui täpselt kasutame arvutustes konstante); metoodiline viga (valitud meetodi ebatäiuslikkus või arvutusvalemi ligikaudsus) jms ning (3) mõõdetav objekt ise paratamatult muutub ka mõõdetav objekt aja jooksul ise (soojuspaisumine, vee aurustumine või kondenseerumine, jms).