Mõõtmine ei saa olla täiesti täpne, kuid kõikide mõõtmiste puhul kasutatakse täpsusklassi. See on mõõtühiku suurusjärk, mis valitakse vastavat mõõdetavale suurusele. Näiteks asulatevahelise kauguse mõõtmisel on täpsusklassiks kilomeeter, sest meetrite ja sentimeetrite kasutamine poleks lihtsalt otstarbekas.

Mõõtemääramatus on väärtuste vahemik, milles tegelik väärtus asub ning see sõltub mõõteriista täpsusest. Kui näiteks mõõdulindi mõõtemääramatus on +/- 0,1 cm ja oleme mõõdulindiga mõõtes saanud telefoni pikkuseks 8 cm, siis see tähendab, et telefoni pikkus asub vahemikus 7,9-8,1 cm. Mõõtetulemus esitatakse kujul 8,0 +/-0,1 cm. Mõõtmistulemuste aritmeetilise keskmise ümardamisel ümardatakse mõõtemääramatusega sama suurusjärguni.

Mõõtmistulemused pannakse kirja tähiste, keskmise väärtuse ja mõõtemääramatusega ning tulemusi võib esitada mitmel kujul: