MÕÕTMISMEETODID

Mõõtmismeetod on viis füüsikalise suuruse mõõtmiseks.

Pindala mõõtmine

Lihtsama kujuga kehade pindala saab leida, kui on mõõdetud tema külg või kaks külge . Ruudukujulise keha pindala arvutamiseks tuleb mõõdetud külg tõsta ruutu, ristkülikukujulise keha puhul tuleb mõõdetud pikkus ja laius korrutada. Kui aga keha on keerulise kujuga, võib kasutada ühikruudumeetodit. Sellisel juhul jaotatakse keha pind teadaoleva pindalaga ruutudeks ning loetakse kokku need ruudud. See meetod on seda täpsem, mida väiksema pindalaga ruute kasutatakse. Näiteks, kui tahame leida Saaremaa pindala ja jagame saare 1 ruutkilomeetristeks ruutudeks, siis on see täpsem, kui variant, kus me jagame saare 10 ruutkilomeetristeks ruutudeks. Ruutude kokkulugemisel liidetakse täisruudud ja osaliselt maismad katvad ruudud võetakse lugemisel arvesse kui 1/2 ruudud (nt 10 poolikut ruutu on võrdne umbes 5 täisruuduga).

Ruumala mõõtmine

Kuubikujulise keha ruumala leiab, kui korrutada tema pikkus, kõrgus ja laius (V=a*b*c). Kuigi ruumala ühiks on 1 kuupmeeter, siis on seda igapäevaelus ebamugav kasutada ning kasutatakse hoopis väiksemaid mõõtühikuid: 1 liiter (1l), mis on võrdne 1 kuupdetsimeetriga. 1 kuupmeetrisse magub 1000 liitrit.

Vedelike ruumala mõõtmiseks kasutatakse mõõtesilindrit. Nimelt tuleb vedelik valada silindrisse ja lugeda skaalakriipsult vastav näit. Mõõtesilindriga saab mõõta ka korrapäratu keha ruumala ning sellist meetodit nimetatakse sukeldumismeetodiks. Nimelt tuleb sellisel juhul silindrisse valada vett mingi näiduni ja seejärel panna sinna see keha, mille ruumala soovitakse teada saada. Keha lisamisel tõuseb vee näit keha ruumala võrra ja kahe skaalanäidu vahe ongi selle keha ruumala.

Mass, kaal ja kaalumine

Loodusteadustes on keha mass ja kaal erineva tähendusega. Nimet näitab mass (mõõtühik 1 kg ja tähis m), kui raske on keha liigutada. Näiteks on tooli kergem liigutada kui diivanit.Keha mass on muutumatu, kuid keha kaal sõltub raskusjõust. Kaal (mõõtühik 1 N ehk njuuton ja tähis P) näitab, kui suure jõuga rõhub keha aluspinda, millele ta toetub. Kuna Maa ja Kuu külgetõmbejõud on erinevad, on ka keha kaal Maal ja Kuul erinev.

Kaalumiseks nimetatakse keha massi mõõtmist. Näiteks saab massi mõõta võrdõlgse kaaluga, kus ühele kaalukausile pannakse teadaoleva massiga keha ja teisele mõõdetava massiga keha. Kui kaalukausid on tasakaalus, on kehade massid võrdsed. Igapäevaelus nimetatakse kaalumiseks ka keha kaalu mõõtmist (nt vannitoakaaluga). Sellisel juhul mõõdetakse jõudu, millega keha aluspinda rõhub ning näidatakse tulemust massiühikutes. Sel viisil leitud mass on peaaegu samaväärne keha tegeliku massiga, kuna enamasti rõhub keha maapinda kõikjal ühesuguse jõuga.

Tiheduse mõõtmine

Tihedus (tähis roo ρ ) näitab keha massi ruumalaühiku kohta ja tema ühik on kilogramm kuupmeetri kohta (1 kg/ m3 ). Igal ainel on talle iseloomulik tihedus ning tiheduse leidmiseks jagatakse keha mass ruumalaühikuga.

6

Tiheduse kasutamisel on oluline jälgida ühikuid!

Tabel. Erinevate ainete tihedused

TEST:

  1. Mõõtmine

MÄNG:

See artikkel on retsenseerimata.