MULLA KOOSTIS
Mulla koostis
Mulla koostis oleneb sellest, millistel setetel ta on tekkinud.
Mulla tahke osa moodustavad mineraalained ja orgaanilised ained.
Savimullad on mullad, kus on rohkelt saviosakesi ja seetõttu püsivad need mullad hästi koos.
Liivmullad on mullad, kus on rohkelt liivaosakesi, mistõttu on need mullad pudedad.
Huumus kleebib liiva-ja saviosakesed mullasõmerateks, mille vahele jääva ruumi täidavad vesi ja õhk, mida mulla puhul nimetatakse vastavalt mullaveeks ja mullaõhuks.
Mulla kihid
Ajaga huumus laguneb ja vihmaveed kannavad teda järjest sügavamale. Ajaga kujunevad välja mulla kihid ehk horisondid
Mulla koostise muutumine
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Jäätmed pole kõigest prügi
Loodusõpetuse tööraamat 6. klassile. I osa
Loodusõpetuse tööraamat 6. klassile. II osa
Muld areneb pidevalt ning nii muutub ka tema koostis. Pärast vihmasid suureneb vee osakaal ning väheneb õhu osakaal, põua ajal kannab tuul laiali lahtist kuiva mulda. Kevadel ja suvel on mullas rohkem orgaanilisi aineid kui sügisel. Muldade omadusi parandavad mullas elavad elusolendid. Näiteks vihmaussid viivad huumus sügavamele ja toovad asemele mineraaleinate poolest rikkamat mulda. Mullas elavad organismid on mulla osa ja võivad hukkuda, kui mulda satuvad mürkained.
Mulla viljakus
Inimese jaoks on üks olulisemaid mulla omadusi mulla viljakus ehk mulla võime varustada taimi vee, toitainete ja hapnikuga. Kõige enam sõltub viljakus mullas sisalduvatest toitainetest. Viljakust mõjutab ka mulla koostis, nimelt on paksema huumuskihiga mullad viljakamad.
Mulla viljakusest sõltub see, millised taimed sellel mullal kasvada suudavad. Mõned taimed suudavad kasvada väheviljakatel muldadel, teised aga vajavad paremaid tingimusi. Näiteks männid kasvavad väheviljakatel muldadel, kuid tammed vajavad viljakat mulda.
ÜLESANNE:
Mulla viljakus
