MULLAVILJAKUS

6. klass > Loodusõpetus > 1. poolaasta

Muldade erinev viljakus

Erinevates piirkondades on erineva viljakusega mullad, mistõttu on Eesti erinevate paikade eeldused põlluharimiseks üsna erinevad. Kõige viljakamad mullad on Viljandi, Järva- ja Lääne-Virumaal. Muldade viljakuse üle saab otsustada selle järgi, milline mets neil kasvab. Kõige esimesena haritigi põldudeks kuusikud või tammikud, kuna sealne muld on kõige toitaineterikkam. Kuna aga hea mullaga alasid kõigile ei jagunud, hakati ka vähemviljakate muldadega alasid ja ka soid põldudena kasutama.

 

Põldude suurus

Seni, kui põldusid hariti vaid inimeste või loomade lihasjõuga, olid põllud suhteliselt väikesed. Pärast teist maailmasõda aga liideti väikesed põllud suurteks, kuna põldu hakati harima masinatega. Eesti õhukeste muldade jaoks aga olid masinad liiga suured ja rasked, mis muutsid mulla tihedaks ning tõid kaasa pideva kivikorjamise vajaduse. Loodud hiigelpõllud aga andsid saaki  ebaühtlaselt. Praegu haritakse põlde kergemate masinatega ning varasemast suuremat saaki saadakse uute taimesortide, väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisega.

 

Väetised ja taimekaitsevahendid

Kui kasutada mineraalväetisi mõistlikult, saab nendega mõnda aega mulla viljakust tõsta ning seeläbi ka saaki suurendada. Kui aga kasutada mineraalväetist liiga palju, siis see hoopis kahjustab taimi, mulla omadused halvenevad, kuna mulda jääb liiga vähe orgaanilisi aineid ning muld muutub tihedaks. Kahjurite, umbrohtude ja taimehaiguste vastu kasutatakse keemilist tõrjet, mis aga kahjustab ka kogu ülejäänud mullaloomastikku. Taimed, milles sisaldub liigselt kemikaale, on kahjulikud nii neid söövatele loomadele kui inimestele. Sademevetega võivad kemikaalid jõuda ka põhjavette ja veekogudesse.Mulda ei tohiks sattuda ükski mittelooduslik aine, sest see kahjustab mullaelustikku.

 

Mahepõllundus

Mahepõllundus on põllumajandusmeetod, mille puhul kasutatakse ainult looduslikke väetisi ja biotõrjet. Biotõrje on tõrjeviis, mille korral kasutatakse kahjuritest vabanemiseks nende looduslikke vaenlasi. Mahepõllunduses kasutatakse väetisena peamiselt sõnnikut ja komposti. Taimehaiguste tõrjumiseks kasutatakse näiteks taimedest tehtud leotisi ja kahjurite vastu teisi putukaid. Mahepõllunduse kaudu saadud toit on tervislikum.

 

TEST

Mahepõllundus