Muutumatud sõnad
Ei pöördu pööretes ega käändu 14 käändes.
1. Sidesõnad. Sidesõnad on muutumatud sõnad, mille funktsiooniks on siduda lauses moodustajaid, seejuures viimaste vormi mõjustamata.
Sidesõnu on kõikides keeltes vähe. Eesti keeles on neid paarkümmend: ja, ning, ega, ehk, või, aga, kuid, ent, vaid, et, kui, kuna, sest, kuni, kuigi, ehkki, nagu, arhailised saati, elik ning liitsõnalised justkui, otsekui. Nt Alguses lõi Jumal taeva ja maa. See on hea raamat, aga too teine on huvitavam. Jüri on noorem kui Mari.
Paljud sidesõnad kuuluvad ka ühendsidendite koosseisu koos ase- või rõhumäärsõnaga: nii et, nõnda et, sellepärast et, niikaua kui, parajasti kui, nõnda nagu, kas … või, kui … siis, ei … ega, niihästi … kui ka jne; nimi‑ või asesõnafraasiga: selleks et, samal ajal kui, sel ajal kui, selle asemel et, sellest hoolimata et, peale seda kui.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Harjuta eesti keelt A2-B1
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Häälikute pikkused
Silbitamine algklassidele
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
I ja J-i õigekiri
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
2. Hüüdsõnad: ai, hei, uu-uu-uu, auh, kõtt, müts, hurraa, vaat, jah, ei, aitäh, kiss-kiss, kukkuu!, liiri-lõõri jt
Hüüdsõnad väljendavad tundeid (nt tohoh, oi, ai, uih), annavad edasi tahteimpulsse (nt kõtt, äss, kuss), on suhtluses kontakti sõlmimise ja hoidmise vahendid (nt halloo, ja-jah) või jäljendavad heli (nt kill-koll, plärts). Hüüdsõnad toimivad tavaliselt omaette lausena või lause süntaktiliselt sõltumatu osana (hüüundina).
3. Määrsõnad määravad aega, kohta, viisi, hulka: täna, varsti, harva, siin, vaikselt, ilusti, hästi, natuke, väga, (astus) läbi, (võttis) vastu, (sõitis) tagasi, ära, koos, kaasa.
Mõned sõnad käänduvad 3 käändes: kõrvale, kõrval, kõrvalt; taha, taga, tagant; sinna, seal, seal; ette, ees, eest;
4. Kaassõnad on nimisõnaga kaasas: (laua) all, läbi (vee), ümber (nurga), (pühade) eel, (nädal) otsa, (kooli) juurde jt
Kaassõnad on muutumatud sõnad, mis kuuluvad lauses nimisõna(fraasi) juurde, andes sellele ligilähedaselt samasuguseid tähendusi nagu käändetunnused, nt (maja) taga, (linna) kohal, (laua) ümber, (saali) keskel, mööda (teed), pärast (sööki), enne (suurt vihma). Kaassõnad võimaldavad edasi anda palju mitmekesisemaid ja täpsemaid tähendusvarjundeid kui käändetunnused.
TEST:
Muutumatud sõnad. Vali õiged sõnad
Allikad: