Nägemisdefektid. Prillid
Sellist nägemisdefekti, mille korral silmast kaugel asuvate eseme kujutis tekib mitte võrkkestale vaid hoopis selle ette, nimetatakse lühinägelikkuseks. Kui aga silm ei suuda teravustada lähedal asuvate esemetest tekkivat kujutis ning see tekib hoopis võrkkesta taha, nimetatakse seda defekti kaugelenägelikkuseks.
Nägemisdefekte korrigeeritakse prillide abil. Kui tegu on lühinägelikkusega, siis pannakse prilliläätsedeks hajutavad läätsed, kui kaugelenägelikkusega, siis koondavad läätsed. Prilliklaaside number näitab prillides kasutatavate läätsede optilist tugevust.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Jäätmed pole kõigest prügi
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
I ja J-i õigekiri
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Liitmine 10 piires
Funktsioonid ja nende graafikud
„Miinusprillid“ tähendavad seda, et tegu on hajutavate (või ka nõgusate) läätsedega ja neid kannavad lühinägelikud inimesed, „plussprillid“ aga seda, et tegu on koondavate (või ka kumerate) läätsedega ja neid kannavad kaugelenägelikud inimesed.
