NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE
Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks.
Arvu a avaldisest an nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist an ennast nimetatakse astmeks.
Võrdsetest teguritest koosneva korrutise kirjutamist astmena ja ka selle astme arvutamist nimetatakse astendamiseks.
Iga arv astmes 1 on võrdne arvu endaga. Valem:
Iga arv astmes 0 on võrdne arvuga 1. Valem:
N: 21 = 2; 10,121 = 10,21; (-3)1 = -3.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Peastarvutamine eelkoolile
Kell ja kellaaeg
Lahutamine 20 piires
Liitmine 10 piires
xy-koordinaatsüsteem
Ratsionaalavaldised
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Liitmine ja lahutamine 20 piires
8. klassi matemaatika teooriavideod
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Kirjalik lahutamine
Funktsioonide graafikud
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Numbrilised seosed
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Algebralised murrud
Tasandilised kujundid
Hariliku murru kordamine
Kirjalik liitmine
20 = 1; (-1,111)0 = 1.
Negatiivse arvu astendamise puhul tuleb see arv kirjutada sulgude vahele.
Avaldised (-3)4 ja -34 ei tähenda sugugi ühte ja sama arvu.
Ka harilik murd peab olema sulgudes:
Kui avaldises esineb lisaks astendamisele veel teisigi tehteid ja tehete järjekord pole määratud sulgudega, siis tuleb kõigepealt astendada.
Seejärel korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine paremalt vasakule.
N: Arvuta:
Astenda: