NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE
Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks.
Arvu a avaldisest an nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist an ennast nimetatakse astmeks.
Võrdsetest teguritest koosneva korrutise kirjutamist astmena ja ka selle astme arvutamist nimetatakse astendamiseks.
Iga arv astmes 1 on võrdne arvu endaga. Valem:
Iga arv astmes 0 on võrdne arvuga 1. Valem:
N: 21 = 2; 10,121 = 10,21; (-3)1 = -3.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruutvõrrand
Numbrilised seosed
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Lahutamine 20 piires
Kirjalik liitmine
Algebralised murrud
Funktsioonide graafikud
Ruumilised kujundid
8. klassi matemaatika teooriavideod
Peastarvutamine I kooliastmele
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Liitmine 10 piires
Kell ja kellaaeg
Peastarvutamine eelkoolile
xy-koordinaatsüsteem
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Funktsioonid ja nende graafikud
20 = 1; (-1,111)0 = 1.
Negatiivse arvu astendamise puhul tuleb see arv kirjutada sulgude vahele.
Avaldised (-3)4 ja -34 ei tähenda sugugi ühte ja sama arvu.
Ka harilik murd peab olema sulgudes:
Kui avaldises esineb lisaks astendamisele veel teisigi tehteid ja tehete järjekord pole määratud sulgudega, siis tuleb kõigepealt astendada.
Seejärel korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine paremalt vasakule.
N: Arvuta:
Astenda: