NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE
Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks.
Arvu a avaldisest an nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist an ennast nimetatakse astmeks.
Võrdsetest teguritest koosneva korrutise kirjutamist astmena ja ka selle astme arvutamist nimetatakse astendamiseks.
Iga arv astmes 1 on võrdne arvu endaga. Valem:
Iga arv astmes 0 on võrdne arvuga 1. Valem:
N: 21 = 2; 10,121 = 10,21; (-3)1 = -3.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ratsionaalavaldised
Funktsioonid ja nende graafikud
Funktsioonide graafikud
Peastarvutamine I kooliastmele
Peastarvutamine eelkoolile
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Kirjalik liitmine
Algebralised murrud
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
8. klassi matemaatika teooriavideod
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Liitmine 10 piires
Numbrilised seosed
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Kirjalik lahutamine
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Tasandilised kujundid
Ruumilised kujundid
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
20 = 1; (-1,111)0 = 1.
Negatiivse arvu astendamise puhul tuleb see arv kirjutada sulgude vahele.
Avaldised (-3)4 ja -34 ei tähenda sugugi ühte ja sama arvu.
Ka harilik murd peab olema sulgudes:
Kui avaldises esineb lisaks astendamisele veel teisigi tehteid ja tehete järjekord pole määratud sulgudega, siis tuleb kõigepealt astendada.
Seejärel korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine paremalt vasakule.
N: Arvuta:
Astenda: