NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE
Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks.
Arvu a avaldisest nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist ennast nimetatakse astmeks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
xy-koordinaatsüsteem
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Algebralised murrud
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Numbrilised seosed
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Peastarvutamine I kooliastmele
Tasandilised kujundid
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Liitmine 20 piires
Peastarvutamine eelkoolile
Lahutamine 20 piires
Ruumilised kujundid
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Ratsionaalavaldised
Ruutvõrrand
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Kell ja kellaaeg
Liitmine 10 piires
Kirjalik liitmine
Võrdsetest teguritest koosneva korrutise kirjutamist astmena ja ka selle astme arvutamist nimetatakse astendamiseks.
Iga arv astmes 1 on võrdne arvu endaga. Valem:
Iga arv astmes 0 on võrdne arvuga 1. Valem:
Negatiivse arvu astendamise puhul tuleb see arv kirjutada sulgude vahele.
Avaldised ja ei tähenda sugugi ühte ja sama arvu.
Ka harilik murd peab olema sulgudes:
Kui avaldises esineb lisaks astendamisele veel teisigi tehteid ja tehete järjekord pole määratud sulgudega, siis tuleb kõigepealt astendada.
Seejärel korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine paremalt vasakule.
N: Arvuta.
Astenda: