NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE
Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks.
Arvu a avaldisest nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist ennast nimetatakse astmeks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Ruumilised kujundid
Tasandilised kujundid
Kell ja kellaaeg
Funktsioonide graafikud
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
xy-koordinaatsüsteem
Funktsioonid ja nende graafikud
Peastarvutamine I kooliastmele
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Liitmine 10 piires
Ratsionaalavaldised
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Ruutvõrrand
Liitmine 20 piires
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Kirjalik lahutamine
Võrdsetest teguritest koosneva korrutise kirjutamist astmena ja ka selle astme arvutamist nimetatakse astendamiseks.
Iga arv astmes 1 on võrdne arvu endaga. Valem:
Iga arv astmes 0 on võrdne arvuga 1. Valem:
Negatiivse arvu astendamise puhul tuleb see arv kirjutada sulgude vahele.
Avaldised ja ei tähenda sugugi ühte ja sama arvu.
Ka harilik murd peab olema sulgudes:
Kui avaldises esineb lisaks astendamisele veel teisigi tehteid ja tehete järjekord pole määratud sulgudega, siis tuleb kõigepealt astendada.
Seejärel korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine paremalt vasakule.
N: Arvuta.
Astenda: