NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE
Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks.
Arvu a avaldisest nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist ennast nimetatakse astmeks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Lahutamine 20 piires
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Peastarvutamine I kooliastmele
Kell ja kellaaeg
Tasandilised kujundid
Kirjalik lahutamine
Numbrilised seosed
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
xy-koordinaatsüsteem
Peastarvutamine eelkoolile
Funktsioonide graafikud
Liitmine 20 piires
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Ruutvõrrand
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Võrdsetest teguritest koosneva korrutise kirjutamist astmena ja ka selle astme arvutamist nimetatakse astendamiseks.
Iga arv astmes 1 on võrdne arvu endaga. Valem:
Iga arv astmes 0 on võrdne arvuga 1. Valem:
Negatiivse arvu astendamise puhul tuleb see arv kirjutada sulgude vahele.
Avaldised ja ei tähenda sugugi ühte ja sama arvu.
Ka harilik murd peab olema sulgudes:
Kui avaldises esineb lisaks astendamisele veel teisigi tehteid ja tehete järjekord pole määratud sulgudega, siis tuleb kõigepealt astendada.
Seejärel korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine paremalt vasakule.
N: Arvuta.
Astenda: