NOODIKIRI
Muusika üleskirjutamiseks kasutatakse muusikalist märgisüsteemi, mida nimetatakse noodikirjaks.
Noodikirja põhielemendid on noodijoonestik, noodivõtmed ja noodid.
Nootide ülesmärkimiseks e noteerimiseks kasutatakse noodijoonestikku.
Esimene noodijoon tuli kasutusele X sajandil. See oli punane ja määras kindlaks FA- noodi.
XI sajandil jõuti nelja noodijooneni, mis olid värvilised.
Tänapäeval kasutusel olev noodijoonestik võeti kasutusele XIV sajandil. See koosneb viiest joonest ja nende vahel olevast neljast joonevahest. Nii jooni kui vahesid loendatakse alt üles.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Harjuta eesti keelt A2-B1
Kirjalik liitmine
Lahutamine 20 piires
Liitmine 10 piires
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Oksüdatsiooniaste
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Растворы
Täis- ja kaashäälikuühend
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Jane Snaith. Traumateadlik kool
xy-koordinaatsüsteem
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Liitmine 20 piires
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Asukohast sõltuvalt võivad noodid asetseda joonestikul vastavalt (vt allolevat noodinäidet):
- näide nr.1 – joonel (1.joonel)
- näide nr.2 – vahes (2.vahes)
- näide nr.3 – alumise e 1. joone all
- näide nr.4 – ülemise e 5. joone kohal