NOODIPIKKUSED
Noodipikkust, ehk noodivältust määratakse löökides.
Vältusmärgid on erineva kujuga noodid, mida nimetatakse põhivältusteks:
- tervenoot on seest tühja noodipeaga ja ilma noodivarreta,
- poolnoot on seest tühja noodipeaga ja noodivarrega,
- veerandnoot on seest täis e musta noodipeaga ja noodivarrega,
- kaheksandiknoot (1/8) on musta noodipeaga, noodivarrega ning noodilipuga,
- kuueteistkümnendik (1/16) noot on sarnane kaheksandiknoodile, kuid kahe noodilipuga.
Need vältused ei tähista nootide absoluutset pikkust vaid nende omavahelisi suhteid.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruumilised kujundid
Silbitamine algklassidele
Lahused
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Tasandilised kujundid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Haridustreff 2023 loengud
Häälikute pikkused
Jäätmed pole kõigest prügi
Liitmine 10 piires
Peastarvutamine eelkoolile
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Funktsioonide graafikud
Kõik vältuslikult järjestatud põhivältused on oma naabrist kaks korda lühemad või pikemad, e naabrite suhe teineteisesse on 2:1. See tähendab, et tervenoot jaguneb kaheks poolnoodiks, poolnoot omakorda kaheks veerandnoodiks, veerandnoot aga kaheks 8-ndik noodiks jne.
Lühikesed põhivältused ühendatakse sidejoon(te)ga kokku ja seda nimetatakse grupeerimiseks. 8-ndik noote grupeeritakse ühe sidejoonega, 16-ndik noote aga kahe sidejoonega. St vältuste grupeerimiseks vajalike sidejoonte arv võrdub vastavate vältuse noodilippude arvuga.