NOODIPIKKUSED
Noodipikkust, ehk noodivältust määratakse löökides.
Vältusmärgid on erineva kujuga noodid, mida nimetatakse põhivältusteks:
- tervenoot on seest tühja noodipeaga ja ilma noodivarreta,
- poolnoot on seest tühja noodipeaga ja noodivarrega,
- veerandnoot on seest täis e musta noodipeaga ja noodivarrega,
- kaheksandiknoot (1/8) on musta noodipeaga, noodivarrega ning noodilipuga,
- kuueteistkümnendik (1/16) noot on sarnane kaheksandiknoodile, kuid kahe noodilipuga.
Need vältused ei tähista nootide absoluutset pikkust vaid nende omavahelisi suhteid.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Liitmine 10 piires
Algebralised murrud
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Kell ja kellaaeg
Jäätmed pole kõigest prügi
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Aatomid ja molekulid
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Kõik vältuslikult järjestatud põhivältused on oma naabrist kaks korda lühemad või pikemad, e naabrite suhe teineteisesse on 2:1. See tähendab, et tervenoot jaguneb kaheks poolnoodiks, poolnoot omakorda kaheks veerandnoodiks, veerandnoot aga kaheks 8-ndik noodiks jne.
Lühikesed põhivältused ühendatakse sidejoon(te)ga kokku ja seda nimetatakse grupeerimiseks. 8-ndik noote grupeeritakse ühe sidejoonega, 16-ndik noote aga kahe sidejoonega. St vältuste grupeerimiseks vajalike sidejoonte arv võrdub vastavate vältuse noodilippude arvuga.