ÕISTAIMEDE EHITUS

8. klass > Bioloogia > Õppeaasta

Juur

Juur on taimeorgan, mis enamasti paikneb pinnases ning mille ülesandeks on taime kinnitamine ning vee ja mineraalainete imamine (imamine on passiivne tegevus, imemine aga aktiivne). Paljud mitmeaastased taimed varuvad säilitusjuurtesse varuaineid. Juuretükikeste abil toimub taimede vegetatiivne (ehk mittesuguline) paljunemine. Kõiki juuri kokku nimetatakse juurestikuks. Üksikutel taimedel on tugijuured, õhujuured, ronijuured jms. Pinnases paiknevate juurte üldise ehituse järgi on võimalik määrata, kas tegemist on üheiduleheliste (narmasjuurestikuga) või kaheiduleheliste (sammasjuurestik) taimedega.

1314

Vars

Vars on taime harunemisvõimeline võsu osa, mis ühendab juuri lehtede, õite ja viljadega.

Taime varre ülesanded

Muundunud varre osi, mis peamiselt maa all kulgevad, nimetatakse risoomiks.

Varred võivad olla paljad või kaetud kaitseks erinevate karvadega ja ogadega. Läbilõikelt võivad olla rohttaimede varred väga mitmesugused.

Varre ristlõige

Varre ristlõige

 

Puitunud varrega taimedel, näiteks puudel, kasvavad varred kogu taime elu vältel. Vanadel puudel on tüvi seest sageli õõnes. Õistaimed (nagu ka paljasseemnetaimed) kuuluvad soontaimede hulka. See tähendab, et taime varres, juurtes ja leheroodudes võib eristada juhtsooni, mille kaudu toimub vee ja lahustunud aineteliikumine.

Puitunud varre skeem.

Puitunud varre skeem.

Puiduosa (Ksüleem koosneb trahheedest ja trahheiididest) koosneb kõva rakuseinaga õõnsatest surnud rakkudest, millest moodustuvad vedeliku transpordiks vajalikud peened torukesed. Mööda puiduosa toimub taimes tõusev vool (juurtest lehtede, õite ja viljadeni).

 

Tüve niineosa (floeem) koosneb elusatest rakkudest. Need on erilised rakud, sest neis puuduvad rakutuum ja mitokondrid ning seetõttu pole nad muul moel eluvõimelised kui nende naaberrakkude abil. Niineosa rakkude vahelistes vaheseintes on poorid, mis võimaldavad rakuplasmal ühest rakust teise liikuda.

Lehed

Leht on taime toitumisorgan. Lehed on reeglina rohelised neis paiknevate kloroplastide tõttu. Kloroplastides on klorofüll, mille tõttu taimed on võimelised fotosünteesi käigus endale ise toitaineid tootma. Lehed kinnituvad varrele ja võimaldavad vee aurumist taimedest. Aurumine omakorda soodustab vee imamist mullast.

 

Eristatakse lihtlehti ja liitlehti. Mitmetel taimedel esineb omapäraseid muundunud lehti, näiteks asteldeks muutunud lehed kaktustel, köitraagudeks muundunud lehed hernestel või püünislehed loomtoidulisel huulheinal.

171819

Kasel on lihtleht, pihlakal sulgjas liitleht, hobukastanil aga sõrmjas liitleht.

Õis

Õis on kattseemnetaimede sugulise sigimise organ. Taimeliike on võimalik määrata õie ehituse järgi, paljudel taimedel on õied koondunud suurde õisikusse, kus on sadu õisi. Lisaks sugulisele paljunemisele on õie ülesandeks ligi meelitada tolmeldajaid.

Taime õisikud

Kui ühekojalistel taimedel on õied kahesugulised, siis kahekojalistel taimedel (näiteks astelpaju, paju, murakas) on isastaimel vaid tolmukatega õied ja emastaimel vaid emakatega õied.

Tüüpilises õies on nii tolmukad kui ka emakad.

Õie pikilõike skeem.

Õie pikilõike skeem.

Vili

Vili on seesugune taimeorgan, mis sisaldab seemneid ning mille eesmärgiks on taime levimine ja ebasoodsa aja üleelamine. Vili areneb alati õiest, täpsemalt õiepõhjast ja sigimikust. Paljude taimede viljad on söödavad. Kui loomad neid söövad, kannavad nad koos viljaga ka seemned emataimest eemale ning sel moel taim levib. Osa taimi on tuullevised, üksikud ka vesilevised.

Taimede viljad

Kui taime õied on koondunud õisikusse, areneb sageli koguvili. Kaugeltki kõik «marjad» pole tegelikult marjad.

21

 

Näita lisainfot
Peida lisainfo