Okaspuud

Okaspuude lehtedeks on okkad. Okastel on kaitsekiht, mis kaitsed neid vee auramise eest. Seetõttu saavad okaspuud kasvada ka kuivematel aladel, kuna nad ei vaja nii palju vett, kui lehtpuud.

Okaspuid nimetatakse igihaljasteks, kuna talvel nende okkad maha ei lange.

Eesti metsades kasvavad okaspuudest põhiliselt.

KUUSK– on igihaljas okaspuu. Harilik kuusk elab kuni 250 aastaseks, harva 500 aasta vanuseks. Kuuska kasvab tavaliselt umbes 30 meetri kõrguseks.

Okkad on 1,3¼2,5 cm pikkused, läikivad, terava tipuga, tumerohelised. Okkad kinnituvad oksale ühekaupa.

Kuusel tihe võra, mis teeb kuusemetsa metsaaluse hämaraks. Kuused on suured ja võimsad. Kuuse juured ei ole väga sügaval maa sees, mistõttu võib tuul rebida suure kuuse koos juurtega pikali.

Kuusel võib märgata kahjureid, näiteks kooreüraskid, kelle valged vastsed uuristavad koore alla huvitavaid labürinte. Kui üraskite labürinte on liiga palju, võib kogu puu ära kuivada.

Kuusepuu tihe võra on paljude lindude pesakoht. Mõnikord teeb kuusele oma pesa ka orav.

Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega ja sisaldavas c vitamiini.

Kuusel on isaskäbid ja emaskäbid, mis tolknevad tuulega. Seemned valmivad sügisel ja varisevad maha.

Kuusk on ka jõulupuu.

18

MÄND on vähenõudlik kasvutingimuste suhtes, kuid on samas valgusnõudlik.

Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Ta kasvab ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Mänd pakub süüa paljudele teistele.

Männiokastel elutsevad rohelised putukavastsed, koore all üraskid. Kõrgel võras sädistab käbilind ja käbidest toksib seemneid välja toksimas musträhn. Männiokkad on metsisele põhitoiduks ja  talvel põtradele. Männimetsas on õhk väga puhas, seetõttu on männimets väga hea paik puhkamiseks.

Männi käbid valmivad kaks aastat. Algul on need rohelised ja vaigused ning alles hiljem muutuvad pruunikaks. Seemned on varustatud tiivaga, mistõttu tuul saab neid edasi kanda. Okkad on oksal kahekaupa kimbus.

Männi eluiga võib olla kuni 600 aastat.

20

KADAKAS

22

Kadakal marju nimetatakse marikäbideks. Käbid on põõsa küljes aastaringselt ,et linnud saaksid süües kadaka seemneid levitada.

Kadakal on  okkad kolmekaupa ja nende eluiga on neli aastat. Okkad vahetuvad märkamatult ja seepärast pole kadakas kunagi täiesti okasteta. Kadakas on tänuväärne kodupaik ka paljudele lindudele, kel suur osa toidust kadakamarjadest koosneb. Kahjureid on sel sitkel puul vähe.

 

24

Jugapuu on Eesti üks kaunimaid puid. Eestis on jugapuu looduskaitse all. Jugapuid võib leida Saaremaal ja Hiiumaal. Ta kasvab kuuse-segametsade varjus. Okkad on lapikud, tipust ühtlaselt teravnenud, pikkusega 1,8¼3,5 cm ja laiusega kuni 0,25 cm. Okkad on puul 4¼8 aastat. Okkad kinnituvad oksale ühekaupa.

Jugapuul on punased käbid ja neid nimetatakse marikäbideks. Jugapuu on väga mürgine. Kui loom sööb jugapuu marikäbisid, siis ta enamasti hukkub. Ka inimestele on jugapuu vili mürgine. Kuid mitte tervenisti mürgine. Punane kest mürgise seemne ümber on magusa maitsega ja söödav. Kuna aga on alati oht, et suhu satub ka mõni seeme, siis ei tohi jugapuu marikäbisid süüa. Jugapuu võrsed, okkad ja koor on väga mürgised, puit vähem. Jugapuu võib elada kuni 4000 aastaseks ja kasvada üle 30 meetri pikkuseks.

ÜLESANNE:

OKASPUUD. Milline okaspuu või millise okaspuu vili on pildil?

Galerii okaspuudest:

 

Loeng:

Okaspuud:

Enesekontrolliks:

See artikkel on retsenseerimata.