OOKEANID JA MERED

4. klass > Loodusõpetus > 1. poolaasta

Maakera katavad suures osas soolased veed, mis kokku moodustavad maailmamere. Magevee osakaal võrreldes soolasega on suhteliselt väike ning seda esineb jõgedes, järvedes, maa sees ja polaaralade jääväljadel. Kui Maa pärast tekkimist jahtus, muutus õhus olev veeaur sademeteks, mis tuhandete aastate jooksul kogunes madalamatele kohtadele ning moodustas ookeanid. Ka ookeanid on väga vaheldusrikka reljeefiga hõlmates nii kõrgeid mäestikke kui ka sügavaid orgusid. Ookeanivee teevad soolaseks merre sattunud põhja-ja kaldakivimistest lahustunud soolad. Ookeanides asuvad mered ning neid ühendavad väinad ja maismaasse tungivad lahed. Läänemeri on meie kodumeri ning on osa Atlandi ookeanist.

 

Ookeanid

Ookeanid on maailmamere suurimad osad, mis ümbritsevad mandreid ja saari ning neid on kokku viis: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri. Suurim ja sügavaim on Vaikne ookean (155,6 km² ), väikseim ja madalaim Põhja-Jäämeri (14,0 km² ). Vaikses ookeanis asub maailma sügavaim koht- 11 km sügav Mariaani süvik. Atlandi ookean (76,7km² ) ja India ookean (68,6 km² ) on pindalalt ja sügavuselt suhteliselt sarnased. Lõuna-Jäämeri (20,3 km² ) on veidi sügavam ja suurem kui Põhja-Jäämeri.

 

Elu maailmameres

 

Maailmamere loomad ja taimed elavad enamasti mandrite lähedal madalamates kohtades, kus vesi on ka soojem. Seda seetõttu, et ookeani suubuvad jõed toovad neile vajalikke toitaineid ja madalamas vees on rohkem valgust ja soojust. Ookeanis elavad näiteks vetikad ja imeväikeste taimede-loomade kogum ehk plankton. Plankton ja vetikad on toiduks mitmesugustele kaladele ning väiksemad kalad omakorda suurematele.Inimene püüab merest vähki, kalu ja vetikaid. Samuti kütitakse mereimetajaid nende rasva ja naha tõttu. Merede põhjast kaevandatakse maavarasid ning merede kaudu toimub laevaliiklus.

 

Ookeanid ja maailmajaod

youtube_video

 

MÄNG

Elu Mariaani sügavikus