Optika – õpetus valguse tekkimisest, levimisest ja kadumisest
Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus jääb vahemikku 380 … 760nm.
On kindlaks tehtud, et erineva sagedusega/lainepikkusega valguslained tekitavad silmas erineva värviaistingu. Erinevate inimeste silmades tekitab sama lainepikkusega valgus erinevaid aistingud – seega on värvide tajumine subjektiivne.
Kokkuleppeliselt loetakse kõige madalama sagedusega ca 395THz (vaakumis kõige pikema lainepikkusega kuni 760 nm) laineid punasteks ning suurima sagedusega ca 790THz (lühima lainepikkusega laineid alates 380 nm) violetseteks, kõik ülejäänud värvid jäävad nende vahele.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Liitmine 10 piires
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Funktsioonide graafikud
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Täis- ja kaashäälikuühend
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
I ja J-i õigekiri
Растворы
Värvuste järjekorda skaalal (alates pikemalainelisemast) aitab meeles pidada järgmine „lause“:
Peetri onu käib reedeti harilikult saunas vihtlemas
(NB! Võrdle sõnade esitähti värvusskaala esimeste tähtede järjekorraga!)