OTSEKÕNE

3. klass > Eesti keel > 2. poolaasta

Otsekõne

Kui tahame jutus edasi anda tegelase täpset kõnet, siis kasutame selleks otsekõnet.

Otsekõnet eristatakse muust kõnest jutumärkidega  ,, ______________”

Otsekõnet alustavad jutumärgid paiknevad all   ,,

Otsekõnet lõpetavad jutumärgid paiknevad üleval  ”

Otsekõne jutumärk (punkt, hüüumärk, küsimärk jääb alati jutumärkide sisse).

Näiteks: ,,Tule siia!”

,,Mida Sa teed?”

,,Ma lähen poodi.”

Et lugeja saaks teada, kes räägib, siis lisatakse otsekõnele saatalause. (Saatelauset ei kasutata, kui on selge, kes räägib)

Kui saataleuse on otsekone ees, pannakse saatelause järele koolon.

Näiteks:

Pille ütles: ,,Mul on täna trenn.”

Kui saatelause on otsekõne järel, siis lõpetab otsekõne kas koma, küsimärk, või hüüumärk, ning saatelause algab väikese tähega.

Näiteks:

,,Ma ei saa magada,” ütles väike Tõnu.

 

Enesekontrolliks:

  1. Otsekõne kirjavahemärgid slaid