Päike ja päikesesüsteem

Päike

Päike on inimese jaoks tähtsaim täht, kuna asub Maale kõige lähemal ning annab soojust ja valgust. Ilma Päikeseta poleks elu Maal võimalik. Päike ja tema ümber tiirlevad planeedid moodustavad Päikesesüsteemi, mis kuulub Linnutee galaktikasse. Päikese läbimõõt on 109 korda suurem Maa omast. Kuna valgus levib ühes sekundis 300 000 km ja Päike asub Maast 150 miljoni kilomeetri kaugusel, siis jõuab valgus Päikeselt Maale kaheksa minutiga. Seega näeb inimene Päikest alati sellisena nagu ta oli kaheksa minutit tagasi. Päikese pinnal valitseb umbes 6000 kraadine kuumus, kuid sisemuses on see koguni 15 miljonit kraadi.

Päikese kustumine

Päike tekkis umbes viis miljardit aastat tagasi ja arvatavasti põleb veel sama kaua. Päike kustub, kuna tema sisemuses hakkavad toimuma keerulised protsessid:

Päike paisub ja neelab lähedal olevad taevakehad ning temast saab punane hiidtäht. Selle tagajärjel hävineb elu Maal, sest siinsed temperatuurid tõusevad 1000 kraadini. Päike hakkab väljastpoolt kosmosesse hajuma, kui ta on oma energia ära tarvitanud ning temast jääb järgi vaid tuum. Tuum hakkab jahtuma muutudes raskeks ja külmaks ning omandades umbes sama suured mõõtmed, kui on praegu Kuul.

Päikeseenergia

Päikeseenergiaks nimetatakse Päikeselt kiirguvat valgust ja soojust. See on inimestele, loomadele ja taimedele eluks vajalik. Inimese organismis tekib Päikese mõjul D-vitamiin ning taimed saavad vaid valguse käes toituda. Päikekiirgus ise õhku ei soojenda vaid õhk soojeneb maapinna ja veekogude mõjul. Tumedad maa-alad soojenevad kiiremini kui heledad ning ebaühtlane soojenemine tekitab tuuli.

ÜLESANNE:

PÄIKESESÜSTEEM. Vali õiged vastusevariandid

Päikesesüsteem:

 

TEST

See artikkel on retsenseerimata.