Päike
Päike aga on üsna tavaline täht teiste seas, ainult et Maale kõige lähemal. Justnimelt Päikese lähedus on põhjus, miks me näeme seda kettakujulisena, kõiki ülejäänud tähti aga punktina.
Päike on võrreldes Maaga väga suur ja raske. Päikese läbimõõt on ligikaudu 1,4 miljonit kilomeetrit ehk ligikaudu 110 korda suurem kui on Maal. Päikese mass on umbes 2∙1030 kilogrammi ehk ligikaudu 333 000 korda suurem kui on Maal. Päike koosneb peaasjalikult vesinikust (73,5%) ja heeliumist (24,9%) ning ta on tekkinud hinnanguliselt 4,5 miljardit aastat tagasi.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Ratsionaalavaldised
Tutvus keemiaga
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Silbitamine algklassidele
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Атомы и молекулы
Растворы
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Harjuta eesti keelt A2-B1
Peastarvutamine eelkoolile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Päike on üsna kuum keha. Tema pinnatemperatuur on umbes 6000 kraadi, keskel asuva ülitiheda tuuma temperatuur on veelgi kõrgem – 15 miljonit kraadi. Kõrge temperatuuri põhjustajaks Päikese tuumas toimuvad tuumareaktsioonid, mille käigus vesinik muundub heeliumiks ning nende reaktsioonide käigus vabaneb energiat, mis kiiratakse ümbritsevasse ruumi nähtavat-, infra- ja ultravalgust. Ainult murdosa Päikeselt lähtuvast energiast jõuab Maale.
3 aastat päikest 3 minutiga: